Reps langes Vene propaganda lõksu

Sputniku Eesti veebilehel 9. veebruaril avaldatud väidetav intervjuu haridusminister Mailis Repsiga. Foto: Kuvatõmmis

Haridusminister Mailis Reps ütleb veendundult: «Ma ei ole neid intervjuusid Sputnikule andnud!» Ta peab silmas viimastel nädalatel Venemaa propagandakanali Sputnik Eesti väljaandes ilmunud kahte usutlust. Esimene neist on raadiointervjuu Eestis antava venekeelse koolihariduse teemal, teine kirjalikus vormis avaldatud intervjuu holokausti teemal.

Esmalt ilmus Sputnikus 31. jaanuaril usutlus holokaustist. Reps räägib selles propagandakanalile oma suhtumisest holokausti ja sellest, kuidas siinsed poliitikud rahvaid omavahel tülli ajavad.

Ühe mõttena jääb sellest loost kõlama Repsi seisukoht, et holokaust oli palju hullem kui Eesti inimeste küüditamine Siberisse, sest viimane oli kantud vaid poliitilistest eesmärkidest, kuid holokaust keskendus juutide süsteemsele hävitamisele.

Repsi väitel pole ta midagi sellist öelnud. «Ma tean, et see «intervjuu» tegi murelikuks ka mõned Eesti ametiasutused, kuid samamoodi muutusime murelikuks ka meie siin ministeeriumis – et kust selline jutt on võetud, kui ma ei ole Sputnikuga suhelnud,» väidab Reps.

Väljavõtted pealtkuuldud vestlusest

Ta kutsus haridusministeeriumis kokku kriisikoosoleku, selgitamaks välja, kust selline tekst Sputnikusse jõuda võis. «Ma murdsin selle üle poolteist päeva pead,» ütleb minister. Lõpuks jõuti järeldusele, et ilmselt pärineb info holokaustipäevast ehk 27. jaanuarist, kui Reps külastas Tallinna juudi kooli ja andis kogukonnaajalehele usutluse holokausti teemal.

«Selle vestluse jooksul kogukonnalehe tegijaga seisis meie kõrval koos diktofoniga üks armeenia või aserbaidžaani välimusega neiu. Ilmselt tema ongi selle loo autor,» pakub Reps. «Mina ei teadnud, kes ta selline on, sest Sputniku märki tal rinnas ju polnud.»

See, et ta olla andnud intervjuu Sputnikule, on Repsi sõnul puhas fabrikatsioon, sest Sputnik serveeris vestlust juudi kogukonna lehega neile antud usutlusena. «See on puhas bluff. Eks see on teie (ajakirjaniku – R. B.) usu küsimus, kuid ma tõesti rääkisin südamest südamesse seal kohaliku juudi kogukonnaga,» ütleb ta.

Ent kust pärineb väide, nagu oleks holokaust hullem kui eestlaste Siberisse küüditamine? «See on Sputniku väljamõeldis. Uskuge mind, mul ei ole selles artiklis näidatud meelsusega mingeid probleeme. Minu vanavanemad jäid sinnasamasse Siberisse ja ma ei ole neid seetõttu kunagi näinud. Ma tean küüditamise tõsidust ja ma ei hakkaks selliseid asju kunagi võrdlema,» väidab Reps.

Pidas helistajat kellekski teiseks

Üheksa päeva hiljem ilmus sealsamas Sputniku Eesti lehel Repsiga aga uus intervjuu. Kolme minuti pikkuses telefoniusutluses räägib Reps plaanitavatest muutustest nõuetes, mis puudutavad eesti keele õpet vene koolides.

Ehkki intervjuu on ilma ühegi küsimuseta ja selgete lõikamistunnustega, pole kahtlust, et rääkijaks on Reps. Ministri väitel on seegi intervjuu paraku pettuse tulemus. «Mulle helistas riigikokku keegi mees, kes ütles, et on Maksim ja ajakirjanik ning kas mul on võimalik talle saata meie vene koolide 60/40 eestikeelse õppekava plaani,» räägib Reps. «Pidasin teda PBK Maksimiks (Pervõi Baltiiski Kanali reporter Maksim Gussarov – R. B.) ja ütlesin, et mul ei ole talle seda kava saata. Tagantjärele targana tean nüüd, et ilmselt oli see Maksim hoopis keegi Sputniku töötaja.»

Ent kuidas sai Repsi keeldumisest Sputnikus kolme minuti pikkune sorav jutt plaanitavatest keelenõuetest? «Noh, äkki ma olin liiga jutukas, nagu praegu teiega telefonis rääkides. Võib-olla on see väikese Eesti häda, et ministrid otse ajakirjanike kõnesid vastu võtavad,» ütleb Reps.

Viimastel presidendivalimistel võimsa kampaania teinud Reps kinnitab, et on jätkuvalt teadlik riigiametnikele ja poliitikutele antud soovitusest võimaluse korral vältida suhtlust Vene propagandaväljaandega, sest tegemist ei ole ajakirjandusega.

«See seisukoht on endiselt kehtiv, nii et siin ei ole meie poliitika muutunud. Me ei kutsu Sputnikut oma pressikonverentsidele ja kui nad on tahtnud ametlikult tulla, siis oleme viisakalt keeldunud. Viimati juhtus nii PISA konverentsil,» ütleb Reps.

Ta pakub, et temaga seotud kaks uudist Sputniku Eesti väljaandes on ajendatud soovist näidata, et Keskerakonna võimule tulekuga on suhtumine Sputnikusse Eestis muutumas. «Ei ole muutunud. Me lihtsalt ei tohi uskuda seda jama, mida nad avaldavad,» ütleb Reps.

Eesti ametnikel soovitatakse Sputnikut eirata

• Sputnik on 2013. a detsembris loodud Venemaa Föderatsiooni riikliku meediakompanii Rossija Segodnja meediakanal, mis edastab Venemaa poliitikat toetavaid sõnumeid veebiportaalide, raadiojaamade ja pressikeskuste vahendusel 35 keeles.
• Sputniku Eesti esindus loodi 2016. aasta veebruaris.
• Enamikule Sputniku Eesti toimetuse töötajatele korraldati Moskvas Rossija Segodnja peakorteris «erialane koolitus» ja kõik Eestist värvatud Sputniku töötajad läbisid enne lepingute sõlmimist Rossija Segodnja taustakontrolli.
• Kaitsepolitsei on andnud Eesti riigiametnikele soovituse Sputnikuga mitte suhelda, sest tegemist pole mitte ajakirjandusliku, vaid propagandaväljaandega.