/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/12/22/488412t1he3e1.jpg)
Keskerakonda kuuluv poliitik Evelyn Sepp leidis, et viieprotsendilise valimiskünnise asemel on palju suurem ja olulisem probleem Eesti parlamendierakondade sisedemokraatia.
Evelyn Sepp: künnise asemel on probleemiks erakondade sisedemokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuku raadio saate «Tegelikkuse Keskus» juht Juku-Kalle Raid leidis, et viis protsenti on valimiskünniseks veidi liiga palju.
«Kunagi sotsiaalteadlased leidsid, et parlamendiparteisid on liiga palju, kuid kas me oleme nüüd siis õnnelikumad, et neid on neli?» küsis bioloog Toomas Tiivel.
«Kui erakonnad oleksid sisemiselt avatud ja dünaamilsed ning erakondlikud protsessid oleksid seesmiselt küllalt jälgitavad ja läbipaistvad, siis üksikkandidaatide teema ilmselt ei kergituks,» leidis Evelyn Sepp. «Praegu on aga parlamendis neli plokistunud jõudu.»
«Viis protsenti pole ülemäära kõrge, nappe väljajääjaid eelmistest kordadest ei ole ju,» rõhutas Sepp. «Mõelgem parlamendile, kui seal oleks kahe häälega erakondi 20-30 hääle jagu, mis siis oleks – see tegelikult ei oleks see, mida me tahame.»
«Valimiskünnis on ju killustumise vältimiseks välja mõelda, et hirmus palju jõude parlamenti ei pääseks, mis muudaks koalitsioonid ebastabiilseks ja raskesti moodustatavateks,» sõnas riigikogu liige Andres Herkel.
«Eestis see vist väga suur probleem pole, pigem vastupidi. Ainult neli parteid parlamendis on esmakordne, kuigi isegi valimissüsteem kuidagi dikteerib, et viis-kuus jõudu oleks parlamendis esindatud,» rääkis Herkel.
«Seda künnist peetakse mõistlikuks üldiselt, mingit rahvusvahelist nõuet, et künnis on sobimatu, pole. Aga kindlasti ei tohiks valimiskünnis olla kõrgem kui viis protsenti,» leidis Herkel. «Ma ei arva, et valimiskünnis on suurim probleem, olen nõus Evelyniga, et erakondade sisedemokraatia on oluline küsimus.»
«Üksikkandidaadid nii palju kunagi varem ei ole hääli saanud, need hääled väljendavad küll mingit rahulolematust ühiskonnas. Need andsid valimistel märku, et erakondade sisedemokraatia reeglid on üsna arusaamatud,» tõdes Herkel, avaldades lootust, et parteid selles vallas midagi ette võtavad.
«Need valimised näitasid ju, et see asi läheb ainult hullemaks,» nentis Toomas Tiivel.