Vaher kaaluks presidendi puhkuse kaotamist

Ken-Marti Vaher Foto: Toomas Huik / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles presidendi puhkuse kasutamisega seotud probleeme kommenteerides, et kõige probleemivabama lahendusena võiks kaaluda presidendi puhkuse kaotamist.

Vaher ütles Postimehele, et presidendi kiri laekus riigikokku alles täna ja see vajab tõsist analüüsi. «Presidendi töökorra seadusest tulenevat presidendi puhkuse regulatsiooni ei ole praktikas tõepoolest rakendatud, kuna ükski president ei ole seadusega võimaldatud puhkust kasutanud. Seetõttu ei ole seni ka põhiseaduskomisjon selle teemaga tegelenud,» lausus ta.

Seni pole eelmised presidendid tema sõnul puhkust võtnud just seetõttu, et asendamise kord on ülimalt keerukas ja valdav on olnud seisukoht, et riigikogu esimees ei saa presidendi ülesandeid samaaegselt täita. «Ettepanek, mille kohaselt riigikogu esimees saaks presidendi puhkuse ajal täita samaaegselt nii riigikogu esimehe kui presidendi ülesandeid, on problemaatiline seetõttu, et põhiseaduse kohaselt peatuvad riigikogu esimehe volitused riigikogu liikmena ajaks, mil ta täidab presidendi ülesandeid. Lisaks ei pruugi see ettepanek arvestada piisavalt võimude lahususe põhimõttega,» selgitas ta.

Vaher ütles, et kui analüüsi tulemusena selgub, et kehtiv regulatsioon on osapooltele ebamõistlikult koormav, võiks olla kõige probleemivabamaks lahenduseks see, kui presidendil nagu ka riigikogu liikmetel puhkust ei ole. «Presidendi institutsioon eeldab presidendiks olemist ööpäevaringselt. President peab niikuinii täitma oma ülesandeid 24/7, erakorraliste kogunemiste või sündmuste ajal peab ta olema kättesaadav ja vajadusel liikuv ka nn puhkuse ajal,» ütles ta.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis eile riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, kus märkis, et presidendi puhkuse menetlemise keerukas kord põhjustab nii riigi haldusaparaadile kui riigikogule olulist lisakoormust. «Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ettenähtud puhkust kasutada saanud,» nentis ta. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist.

Kui president soovib praegu puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees. Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjassepuutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo.

Samuti on praegune regulatsioon tema sõnul mitmeti mõistetav. «Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma. Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada, on seetõttu küsitav,» ütles Riisalo ning palus riigikogul presidendi puhkuse rakendamisega seotud asjaolusid analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivaid regulatsioone.

Parlamendi põhiseaduskomisjon kohtub president Kersti Kaljulaidiga järgmisel nädalal.