Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne

2015. aasta kevadel Uhtnast leitud Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingute seas on ainulaadseid provintsiaalrooma rahasid, mida ei ole Põhjamaadest varem leitud.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu (toim – münte uuriv teadusharu) hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNSile, et kõik 2015. aasta kevadel Lääne-Virumaalt Uhtnast leitud Varudi-Vanaküla aarde mündid, mida on võimalik määrata, on nüüdseks ka määratud. Kiudsoo sõnul raskendas müntide määramist nende kehv seisukord.

Ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes avastati, et 51 Rooma vermingust mündist 14 on sestertsid ning 30 provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis.

Kaks aardest pärit münti on arvatavasti dupondiused. Neli vermingut on täiesti kulunud ning need võivad olla nii sestertsid kui ka provintsiaalrooma mündid. Üks müntidest võib olla nii sesterts kui ka aastatel 161-169 kaaskeisrina valitsenud Lucius Veruse aegne Alexandrias vermitud tetradrahm.

 

Tunamullu kevadel leidis otsingu- ja kodulooklubi Kamerad Uhtnast mündiaarde, mille seas 30 provintsiaalrooma münti. Arheoloogide sõnul on tegu ainulaadse leiuga Põhjamaades. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Loe avastusretkest lähemalt siit!

Esimesed Eestist leitud provintsiaalmündid on münditeadlase Kiudsoo sõnul aarde kõige põnevamad leiud. Selliseid verminguid ei ole Põhjamaadest varem leitud. Kiudsoo hinnangul võisid mündid Eestisse jõuda üle Musta mere ja Dnepri veetee.

«Üheksat neist (toim - provintsiaalmüntidest) on võimalik siduda Väike-Aasiaga ehk Tarsosega Kiliikias ja üht Sagalassose linnaga Pisidiase piirkonnas,» ütles Kiudsoo.

Tarsos asub tänapäeva Türgi lõunaosas, Rooma ajal oli Tarsos Kiliikia provintsi pealinn. Sagalassos asub tänapäeva Türgi edelaosas.

Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 198–217 troonil olnud keiser Caracalla valitsemisajal. Sellised münte on aardes 15. Ka Sagalassosest pärit münt on vermitud sel perioodil.

Sagalassosest pärit münt ongi Kiudsoo sõnul numismaatiliselt aarde kõige haruldasem verming. Selle tagaküljel ehk reversil on kujutatud müütilist Sparta valitsejat Lakedaimoni, kel peas kiiver ja käes oda. Teda kroonib õnnejumalanna Tyche, kes hoiab käes küllusesarve. Numismaatiliselt haruldased on ka kaks Caracalla valitsemisajal Tarsoses löödud münti, Nende reversil on kujutatud laeva.

Kogu leiukompleksi hiliseim verming on keiser Maximinus I valitsemisajal Tarsoses vermitud münt. Maximinus I valitses aastatel 235–238. Seega võis aare kõige varasemalt maasse jääda aastal 235 peale Kristust.

Vanim münt aardest, mida oli võimalik määrata, on sesterts, millele on vermitud keiser Marcus Aureliuse abikaasa, aastatel 161-176 troonil olnud keisrinna Faustina noorema kujutis. Tema kujutisega münte on aardes neli.

Kiudsoo märkis, et sama vana või isegi vanem võib olla ka münt, mis võib olla Lucius Veruse aegne tetradrahm. Seda münti pole aga õnnestunud kindlalt määrata.

Põnev ajalugu
Kaks provintsiaalmüntidest on vermitud aastatel 218-222 troonil olnud keiser Elagabaluse valitsemisajal, ühele neist on vermitud tema abikaasa, keisrinna Julia Paula kujutis. Üks müntidest on sesterts, millel on kujutatud aastatel 177-192 troonil olnud keiser Commoduse abikaasat keisrinna Crispinat.

Ka on müntide seas üks keiser Marcus Aureliuse ja keisrinna Lucilla ajast pärit verming. Marcus Aurelius valitses aastatel 161-180, Lucilla oli Marcus Aureliuse tütar ja viimase kaaskeisri Lucius Veruse abikaasa.

Rooma keisri Augustuse läbi viidud mündireformi kohaselt jagunes üks kuldmünt ehk aureus 25 hõbemündiks ehk denaariks ning sajaks pronksmündiks ehk sestertsiks. Üks dupondius on pool sestertsi. Kui sestertsid olid põhiliselt kasutusel Rooma impeeriumi lääneosas, siis provintsiaalmündid olid kasutusel peamiselt idaosas.

Kuigi sestertse, dupondiusi ja provintsiaalmünte nimetatakse pronksmüntideks, valmistati neid vase-tsingi sulamist ehk messingist ning väiksema väärtusega münte kas pronksist või lihtsalt vasest.

Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti Uhtnast ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke.

Seni suurim Eestist leitud Rooma müntide aare leiti aastal 2012 Pärnumaalt. Tõstamaa kihelkonnast Kastnast välja tulnud peitleid sisaldas 17 pronksist sestertsi, mis olid pärit keiser Marcus Aureliuse ja Faustina noorema ajast. Suuruselt järgmine Rooma müntide leid tuli välja 1974. aastal Juminda poolsaarelt ning koosnes neljast Marcus Aureliuse valitsemisajal vermitud mündist.