Võsul käärib vastuolu keskkonnaametnike ja poearendaja vahel

Foto: Repro

Võsu suvitusalevikus on tekkinud vastuolu kinnisvaraarendaja ja vallajuhtide ning keskkonnaametnike vahel – arendaja tahab, nui neljaks, rajada kolmekorruselist kauplus-hotelli, mida keskkonnaamet peab sobimatuks.

Seejuures ei tee maakaupluste keti omanik firma RRLektus keskkonnaameti hinnangul mingeid kompromisse. Firma juhid süüdistavad aga jäärapäisuses hoopis keskkonnaametnikke.

Samal kohal alevikusüdames asub praegugi kauplus, ent RRLektus ei soovi juurde ainult korruseid, vaid ka ehitusalust pinda. Praegune arhitektuurimuuseumi direktor Leele Välja on põhjalikult analüüsinud Võsu aleviku arhitektuuri ja teinud eraldi ekspertiisi ka pood-hotelli eskiisile.

Välja hinnangul tahab Vihula vald arendaja pakutud detailplaneeringu läbi suruda. «Kohalikud omavalitsused peavad vastutama planeerimisvaldkonna eest ja seisma muu hulgas ka hea elukeskkonna ja väärtuste eest, aga tegelikult ei ole nad sageli selleks piisavalt kompetentsed,» ütles Välja. «Teisalt mõtlevad nad nagu äriühing ja lähtuvad ainult ärilistest väärtustest.»

Aleviku miljööväärtus

Välja sõnul on Võsu tsaariajal rajatud suvituspiirkond, mida ilmestavad endiselt ühekorruselised vanad hooned. Tema kinnitusel võib mõneti siiski aru saada ka vallajuhtidest, kes on huvitatud investeeringutest Võsule.

«Samas on praegusest kauplusest mõnesaja meetri kaugusel vallamaja ümbruses tohutu hulk tühja maad,» lausus ta. Seal olid Nõukogude ajal puhkekodud, mis on nüüd lammutatud. Niisiis on Välja hinnangul hotellile olemas palju sobivam koht ja sinna võiks rajada ka kolmekorruselise hoone. Sama arvavad keskkonnaametnikud.

Kolmekorruselise hotelli ehitusega rikutaks Välja hinnangul Võsu keskuse visuaalne miljöö ja teisalt kahandab see naabrite kinnisvara väärtust. «Kujutage ette, et teil on seal suure veranda ja männimetsaga kena suvila ja siis ehitatakse vahetusse naabrusse kolmekordne maja ja selle maja rõdud vaatavad teie aeda,» nentis Välja.

Tegelikult planeerib RRLektus lausa neljakorruselist hoonet – parkimiskorrus jääb maa alla, esimene maapealne korrus oleks kauplus ja selle peal kaks korrust hotelli. Võsul sai keskkonnaamet sekkuda tänu sellele, et alevik asub rahvuspargis, kus on vaja kooskõlastusi.

Vihula vallavanema Rene Treiali sõnul huvitab omavalitsust see, et Võsul oleks võimalikult palju häid elukondlikke teenuseid.

«Meid ei ole see kolm korrust siiani häirinud. Probleem on selles, et praegu on pood suvel liiga väike – eelmise suve parematel päevadel oli meil rannas korraga 8000 inimest ja selge, et praegune pood ei jõua neid kõiki teenindada,» rääkis ta. Talvel elab Võsul 600 inimese ringis.

Vihula vald ei saa Treiali sõnul arendaja detailplaneeringut enne heaks kiita, kui sellel on ka keskkonnaameti kooskõlastus. Võsu üldplaneeringus ei ole Treiali kinnitusel korruste arvu piiranguid.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto on pühendanud aega miljööväärtuslike alade päästmisele arendajate omavoli käest. «Väikeste omavalitsuste juhid vaatavad sageli asju ainult ühelt poolt, et oi kui tore, investor tuleb,» rääkis ta. «Investor püüab alati saada maksimumi – väike laps ju alati proovib pättust teha, aga kuskil tuleb piirid ette panna.»

RRLektuse tegevjuhi Rein Reinvee sõnul on keskkonnaametiga kohtutud aasta jooksul juba kaheksa või kümme korda. «Projekti on korrigeeritud vastavalt nende soovidele ja laual on juba 17. variant,» väitis ta. «Nad nimetavad seda piirkonda miljööväärtuslikuks alaks, aga seadustes pole kuskil välja kirjutatud, mis see miljööväärtuslik tähendab.»

Reinvee hinnangul tuginevad keskkonnaametnikud emotsionaalsele arvamusele – nad ei ole kolme korrusega nõus ja kogu lugu. Tegu on Võsu ja selle ümbruse ainsa kauplusega ja sestap on seal tema kinnitusel vaja müüa ka näiteks lumelabidaid ja kummikuid. See nõuab aga kindla suurusega kaubanduspinda, mida nõukaaegses poes ei ole.

Teisele ja kolmandale korrusele tuleks apartementhotell, mis võtaks vastu ühe bussitäie turiste. Uue kauplus-hotelli ehitusalune pind haaraks Reinvee plaanide järgi 980 ruutmeetrit ja sellest 700 ruutmeetrit oleks kauplusepinda.

See oleks tema väitel ka minimaalne võimalik pind, praegune ühekorruseline pood on ehitatud 550 ruutmeetrile. Koos korruste arvu kasvuga suureneks maja üldpind võrreldes praegusega ligi kaheksa korda.

Võimalik ka kohtutee

Ehitusaluse pinna asjus on Rein­vee väitel jõutud lähedale kompromissile, aga just kolm maapealset korrust on keskkonnaametile vastuvõetamatud. «Ei ole mõtet teha hotelli, mis ei mahuta bussitäit rahvast,» ütles ta. «Me ei taha kolmest korrusest loobuda.» Kui amet ei anna nõusolekut, siis tuleb ettevõtja sõnul pöörduda kohtu poole.

Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Maret Vildaku sõnul on arendajaga kohtutud vaid kolmel, mitte kaheksal või kümnel korral nagu väitis Reinvee. Seejuures pole firma tulevase hoone mahtudes teinud tema väitel vähimaidki järeleandmisi. Vildaku sõnul lubaks amet kahte maapealset korrust, sest vahetus ümbruses on ühe- ja poolteisekorruselised hooned.

Keskkonnaamet toetub oma arvamuses ka eksperthinnangule. «Kolmekorruseline hoone hakkaks domineerima ja lõhuks miljööd,» lausus ta. Vildaku kinnitusel on amet arendajale juba niigi vastu tulnud ja  lubanud suurendada ehitusalust pinda kuni 720 ruutmeetrini.

RRLektus tahtis ehitama hakata sel kevadel, aga juba üle aasta kestnud vaidlus on kõike venitanud.