Riigikogu juhatus võttis täna menetlusse veidi rohkem kui 1000 allkirjaga kollektiivse pöördumise, mis muu hulgas soovitab anda nädalavahetusele langeva püha eest vaba päeva.
Nädalavahetusele langeva riigipüha eest vaba päeva andmise ettepanek jõudis riigikokku
Riigikogu pressiteenistuse teatel edastas juhatus Urmas Amburi 3. veebruaril algatatud pöördumise menetlemiseks parlamendi põhiseaduskomisjonile. Pöördumisele on allkirja andnud 1065 inimest.
Pöördumises tehakse riigikogule kaks ettepanekut: muuta ülestõusmispühade teine püha riigipühaks ja puhkepäevaks ning täiendada töölepingu seadust, nii et laupäevale või pühapäevale langeva rahvus- või riigipüha eest saaks järgneva tööpäeva vabaks. Pöördumise algatajate hinnangul võiks muudatus hõlmata nii rahvuspühana tähistatavat iseseisvuspäeva kui kaheksat kuupäevaliselt kindlaks määratud riigipüha: uusaastat, kevadpüha, võidupüha, jaanipäeva, taasiseseisvumispäeva, jõululaupäeva ning esimest ja teist jõulupüha.
Sel aastal langeb nädalavahetusele neist neli: uusaasta oli pühapäeval, jaanipäev on laupäeval ning taasiseseisvumispäev ja jõululaupäev pühapäeval. Järgmisel aastal langeb pöördumises nimetatud pühadest puhkepäevadele kolm, 2019. aastal kaks ja 2020. aastal üks püha.
Pöördumise kohaselt rõhutaks nädalavahetusele langeva püha eest vaba päeva andmine pühade tähtsust ning kaotaks muu hulgas ka üldise nördimuse nii-öelda raisku läinud pühade pärast. «Vabad päevad aitavad vabaneda tööpingest ning nendel päevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks, lähedaste külastamiseks ning sportimiseks. Stressi maandamine ning sportimine mõjub positiivselt rahva tervisele,» seisis pöördumises.
Samalaadse seadusemuudatuse algatamist kaalusid aasta algul ka koalitsioonierakondade esindajad. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles täna Postimehele, et ideed pole kõrvale jäetud ja lähiajal peaks valitsusliidu eestseisus seda uuesti arutama.