Lepitaja: arstide palgaleppele sai saatuslikuks sotsiaalministeeriumi käitumine

Septembri lõpus toimunud kollektiivlepingu läbirääkimistel oli Henn Pärn veendunud, et uus palgalepe siiski sünnib. Foto: Jaanus Lensment

Kui varasemad meedikute palgaläbirääkimised paistsid riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul silma oma vaenulikkusega, siis seekord oldi koostööaltid. Loodetud palgakokkulepe aga jäi sõlmimata Pärna hinnangul sotsiaalministeeriumi vale käitumise tõttu.

«Kui varem olid läbirääkimised hästi vaenulikud, siis seekord oli suur üksmeel. Näiteks töökoormuste osa käis seni lepingust lepingusse, aga nüüd  istuti kokku ja lahendati ära,» rääkis riiklik lepitaja Henn Pärn. Tema sõnul jäi luhtunud kollektiivlepingu kõnelustel silma, et tööandjate ehk haiglate ja meedikute vahel valitseb usaldus.

Kollektiivlepingu luhtumise põhipõhjuseks peab lepitaja sotsiaalministeeriumi kehva kommunikatsiooni. «Põhikonflikt sündis sellest, et minister Jevgeni Ossinovski lubas kümne lisamiljoniga kättesaadavust parandada,» rääkis Pärn.

Riikliku lepitaja kinnitusel oli töö- ja terviseministri lubadus aga vaid osaliselt õige, sest olukord paraneb vaid kahel erialal, teistel erialadel läheb olukord hullemaks. «Seoses kohaliku migratsiooniga kohalikud haiglad nägid, et nende lepingud ei vasta üldse sellele, mida minister on öelnud,» selgitas Pärn.

Riikliku lepitaja sõnul on seni ravijuhtude kättesaadavust reguleeritud päevakirurgia ja n-ö polikliiniku vastuvõttudega, mis on odavamad kui haiglaravi.

«See oleks õnnestunud, kui meil koos vanuse kasvamisega oleks inimeste tervis paranenud, aga Eesti inimeste tervisenäitajad lähevad hullemaks.»

Otsitud ettekääne

Pärna sõnul oli ta jaanuari lõpus kollektiivlepingu teksti välja saates veendunud, et see allkirjastatakse. Aga samal ajal said haiglad haigekassalt kätte tänavused lepingud. «Siis  läks haiglates lahti paanika ja oli vaja  leida mingid põhjendused, miks kollektiivleping ei sobi,» rääkis Pärn.

Arstide liidu esitatud ettepanekust jäi välja üks lause, mille kohaselt oleks aastaks 2020 tulnud suurendada ravijuhtude arvu 2013. aasta tasemeni. «Kui me hakkasime seda mõõdikut vaatama, siis ekspertide arvates vajaks  2013. aasta ravijuhtude arv n-ö puhastamist, kuna siis oli ühe inimese kohta mitu ravijuhtu,» selgitas Pärn, miks ta selle ettepaneku välja jättis.

Lause, mille välja jäämise pärast arstid kollektiivlepingule alla ei kirjutanud

Statsionaarse eriarstiabis suurendatatakse 2020. aastaks ravijuhtude arvu vähemalt 2013. aasta tasemeni.

«Inimese ravimisele on määratud piirhinnad, aga selgub, et inimene on nii keeruline ja piirhind võib n-ö lõhki minna ja siis jaotatakse need (ravikulud – toim) mitme ravijuhu peale laiali ja nii ei ole see number (2013. aasta ravijuhud – toim) ei olnud üheselt võetav number,» selgitas lepitaja.

Pärna sõnul saab tema sotsiaaldialoogist aru nii, et kui midagi on viltu, siis asutakse läbi rääkima ja otsima lahendusi.

«Aga tuua töörahu ohvriks, minu arvates arstide liidu puhul see üks lause – kas see oli seda väärt?»

Haiglate liit loobus lepingule alla kirjutamast, sest sealt jäi välja lause ületöö tasustamise senist  korda kinnistav lause. Praeguse kehtib kord, mille järgi maksab haigekassa lepingumahtu ületava haiglaravi eest 30 protsendi ja n-ö polikliiniku vastuvõtu eest 70 protsendi ulatuses.

«Need koefitsiendid on püsinud aastaid, ilma et keegi  oleks neile tähelepanu pööranud, aga nüüd see muutus niisuguseks kirveks,» tõdes Pärn. Riikliku lepitaja sõnul aga oli poliitiline otsus, et  teatud juhtumite puhul  peab olema võimalus ületöö koefitsenti muuta. «See oli põhimõtteline seisukoht,» iseloomustas ta ministeeriumi arvamust.

Lause, mille väljajäämise pärast haiglate liit kollektiivlepingule alla ei kirjutanud

Säilitatakse eriarstiabi ravi rahastamise lepingu mahtu ületava töö tasumisel praegu kehtivad põhimõtted (sh ambulatoorses ja päevaravis koefitsent 0,7 ja statsionaarses ravis koefitsent 0,3).

Streik on tulemas

Viimast kuud riikliku lepitajana ametis oleva Henn Pärna hinnangul on arstide vihjatud streigi kavatsus tõsine. «Iseasi, kuidas sellised poliitilised nõudmised meie seadustega kokku lähevad, sest streigiõigus pole absoluutne,» lisas ta.

Kuigi 2014. aastal sõlmitud kollektiivleping lõppes eelmise aasta numbriga, siis enne streigi välja kuulutamist tuleb ühel poolel senine leping üles öelda.

«Äkki valitsus leiab jõudu ja käivitab pikaajalise rahastamise ja streik jääb ära,» ei kaotanud Pärn lootust. Riikliku lepitaja sõnul on kogu tema töötamise ajal (alates 2006. aastast) olnud üleval küsimus, kui kaua senine olukord saab jätkuda.

«Meditsiinis on pidevalt tehtud kompromisse kättesaadavuse ja kvaliteedi arvelt, et hoida inimesi tööl. Me oleme seni suuresti suutnud anda lootust, et asi läheb paremaks,» sõnas Pärn.

 Sotsiaalministeeriumi vastulause

Detsembris saadetud sotsiaalministeeriumi pressiteates on selgelt öeldud, et riik on leidnud tulevaks aastaks tervishoiule kümme miljonit eurot lisaraha, millega saame parandada eriarstiabi kättesaadavust mitmel erialal.

«See on kinnitus, et uus valitsus suhtub tervishoiu rahastamisse tõsiselt,»  ütles toona tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Arutelud  tervishoiu rahastamisele tervikliku lahenduse leidmiseks jätkuvad ja kevadeks, kui valitsus arutab riigieelarve strateegiat, on ka pikaajaline plaan olemas,» kinnitas minister pressiteates.

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. «Tegemist on kahe erialaga, kus operatsioonile pääsemise aeg on määrava tähtsusega, sest ravi tulemus sõltub otseselt ravi alustamise ajast,» selgitas minister.