Mees, kes tegi kolmanda Eesti ime

Mait Müntel, pooleldi juhuslik keeleõppe arendaja, oma firma Lingvisti kontoris Tallinnas Baltika kvartalis. Foto: Sander Ilvest

Üle ilma on võitnud kuulsust Eestist tuule tiibadesse saanud Skype ja TransferWise. Nüüd on nende järel globaalseid laineid löömas endise füüsiku Mait Münteli loodud Lingvist. Kuidas sai tugevast reaalteadlasest ühtäkki hoopis keeleõppe arendaja?

Iseenesest oli eksperiment lihtne, ent ometi tuli selle läbiviimiseks sõita Prantsusmaal tillukesse mägikülla. Seni oli Mait Müntel teinud oma eksperimente sootuks teistsugustes oludes, 150 meetri sügavuses maa all. Ta oli töötanud Šveitsis Genfi lähedal kuulsas CERNis, Euroopa tuumauuringute keskuses, ning osalenud Higgsi bosoni ehk elementaarosakese avastamises. Ees terendas paljutõotav tööpõld füüsikuna. Tema võimekust teadlasena olid märganud ka Eesti riigi asjatundjaist otsustajad: eelmise kümnendi lõpus sai Müntel noore teadlase preemia.

Aga selle kümnendi keskel oli Müntel hakanud füüsikast eemalduma. Kuid see polnud nii kavatsetud ega planeeritud. Lihtsalt läks nii, sest Müntel, kes töötas valdavalt prantsuskeelses Genfis, kuid rääkis tööl CERNis kolleegidega üksnes inglise keelt, otsustas kohalike elanike keele ka lõpuks selgeks saada. Aga kust ja millega alustada?

Sõnaraamatutes, nagu keelestatistikaga võrreldes selgus, on ligi kolmandik sõnu puudu – keel muutub hirmus kiiresti. Müntel suhtles nendega, kes sõnaraamatuid koostavad, ning pidi tõdema, et nonde töö käib liiga aeglaselt – keel muutub selle ajaga veelgi. Ta tahtis õppida just kõnekeelt, seda, kuidas inimesed päriselt räägivad, ja nii ei jäänud üle muud kui hakata ise tegutsema.