Tsahkna skandaalsest artiklist: Venemaa eesmärk on liitlasi lõhestada

Donald Trump. Foto: Andrew Harrer/SIPA/Scanpix

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Venemaa eesmärk liitlasi lõhestada ning Newsweeki artiklil Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsiooni järel luuramisest on infosõja või isegi propagandarünnaku tunnused.

«On täiesti selge, kelle huvides on transatlantilist ja konkreetselt Ameerika Ühendriikide, Eesti Läti, Leedu ja Poola vahelist usaldust õõnestada. See on lõhnab väga mõjutustegevuse järele ning näib soovina lüüa kiilu kindlate liitlaste vahele, ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul ei kommenteeri Eesti, nagu reeglina kõik riigid, oma eriteenistuste tööd, kuid ta kinnitas, et Eesti ei luura oma liitlaste järgi.

Jättes selle konkreetse kaasuse kõrvale on Margus Tsahkna sõnul tänaseks on üldteada Putini valitsuse strateegiline eesmärk nõrgestada NATO ja laiemalt Läänemaailma ühtsust, tekitades valesid ja propagandasõja võtteid kasutades lõhesid liitlasriikide vahele, lõhkudes ühtsust ning õõnestades usaldust.

Läänemaailm laiemalt tunneb muret, et Venemaa eriteenistused võivad üritada mõjutada propagandasõja võtteid kasutades  demokraatlikke valimisi vabas maailmas.

Ratas: Eesti ei luura Trumpi administratsiooni järele

Peaminister Jüri Ratas ütles täna ajakirja Newsweek artiklit kommenteerides, et Eesti ei luura kindlasti Ameerika Ühendriikide uue presidendi Donald Trumpi administratsiooni järele.

«Olles vestelnud oma ametikaaslastega vastavatest ametitest Eestis, kinnitan üheselt, et Eesti ei luura oma liitaste järele. Me hindame väga NATO koostööd,» ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Peaminister lisas, et signaal hea koostöö jätkumisest USA ja NATO liitlaste vahel oli Ameerika Ühendriikide kaitseministri James Mattise eilne kohtumine NATO kaitseministriga.

«Kohtumisel toodi eraldi välja Eesti, kui NATO liikmesriigi panus. Ja seda panust me jätkame,» lausus Ratas. Keskerakonna esimees lisas, et Eesti jaoks on olulised ka kahepoolsed liitlassuhted USAga.

Anvelt: taoliste uudiste mõistmiseks tasub lugeda kapo ja teabeameti aastaraamatuid

Siseminister Andres Anvelt ütles, et ta suhtles täna Newsweeki artikli teemal kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisaluga ja sai samuti kinnitust, et Eesti ei luura oma liitlatse järele. Samalaadse kinnituse sai Anvelt ka välisluurega tegelevalt teabeametilt.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Anvelt soovitas kõigil lugeda teabeameti ja kaitsepolitsei aastaraamatuid, mis annavad vastuse Newsweeki artikli taoliste uudiste puhul tekkida võivatele küsimustele.

«Maailm on ärevust täis. Presidendi ja tema administratsiooni vahetus Ameerika Ühendriikides on tekitanud palju erinevaid huvigruppe maailmas, kellel on libauudiste edastamise soov. Ka meie idanaaber on äraootaval seisukohal, milliseid mõjutusvahendeid Eesti suhtes kasutada,» üles siseminister.

Aeg: see väide on tõest ikkagi suhteliselt kaugel

Kaitsepolitsei endine juht ja praegune riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Raivo Aeg (IRL) peab artiklis esitatud väiteid samuti ebatõenäolisteks.

«Ma sügavalt kahtlen selle tõepärasuses, sest paari aasta tagustest oma kogemustest ja teadmisest oli raudne reegel, et liitlaste järel mingit luuretegevust kindlasti ei tehtud ja Ameerika Ühendriigid on ikkagi Eesti vabariigile väga strateegiline liitlane,» ütles Aeg rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

«Mis puudutab siin mingeid poliitilisi hoiakuid või võbelusi ühe või teise persooni suhtes, ka presidendivalimiste suhtes, siis kindlasti ei oma see mingit mõju eriteenistuste koostööle, minu seisukoht - omamata küll detailseid andmeid - on see, et see väide on tõest ikkagi suhteliselt kaugel,» ütles ta.

«Eks me näeme siin pidevalt, kuidas Venemaa Föderatsiooni poolt selliseid inforünnakuid korraldatakse, eks ta üks osa sellest jälle on, et üritada partnerite vahelisi suhteid halvendada,» lisas kaitsepolitsei eksjuht.

Koort: Newsweeki väited ei tundu usutavad

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele, et ei pea artiklis mainitud väiteid kuidagi usutavateks.

«Eesti kindlasti ei luura liitlaste järele. Ma ei pea seda infot absoluutselt usutavaks. Sellised asjad tulevad tavaliselt siis, kui nad on kellegile kasulikud. Ju kellelegi oli antud hetkel kasulik midagi sellist ajakirjandusse ette sööta,» selgitas Koort.

Küsimusele, kas väidete allikaks võib olla Moskva, vastas Koort järgnevalt: «Võimalik. Kes Eesti ja tema liitlaste vahele kõige rohkem kiilu lüüa tahab? Pole mingi saladus, et see on tõesti Moskva.»

Newsweek: üks Balti riik luurab Trumpi administratsiooni järele

Üks Balti riikidest kogub luureandmeid USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni ametnike ja riigipea ettevõtte Trump Organization juhtivtöötajate kohta, sest kardab, et Ameerika poliitika nihe Venemaa suunas võib tema suveräänsuse ohtu seada, kirjutas ajakiri Newsweek valitsusega seotud allikatele viidates.

Anonüümsust nõudnud allikad ütlesid Newsweekile, missugused liitlasriigid Trumpi ametnike järele luuravad ja andmeid koguvad, kuid seadsid tingimuseks, et riikide nimesid ei nimetata, sest nood kardavad Trumpi viha.

Lääne-Euroopa luureoperatsioonid algasid augustis, kui Briti valitsus sai infot, et Venemaa teenistuses olevad isikud on ühenduses Trumpi kampaaniameeskonna liikmetega. Britid jagasid andmeid teiste NATO Euroopa liikmesriikidega.

Nimetatud Balti riik ongi sestpeale luureandmeid kogunud ning jälginud Trump Organizationi juhte Euroopa-reisidel, kirjutas Newsweek.

Operatsioonid reedavad, et USA tähtsamate liitlaste usk Ameerika poliitika suunda on hakanud murduma. Ühendriikide valitsus on pretsedenditus olukorras ka selles mõttes, et Euroopa valitsused teavad juhtkonnas toimuvast rohkem kui USA valitud ametiisikud.

Vabariiklaste enamusega kongress on seni keeldunud uurimast Trumpi välismaa äripartnerite sidemeid välisriikide valitsustega ning Trumpi kampaaniameeskonna ja administratsiooni ametnike suhteid Venemaaga. Kõigel sellel hoiab silma peal aga vähemalt kahe USA liitlase luureteenistus.

Luureoperatsioonide ajendiks on liitlaste kartus, et Vene president Vladimir Putin võib pidada plaane NATO kahjustamiseks ning Trumpi poliitika võib võtta Moskvat julgustava suuna. Kardetakse ka, et Moskva võib kasutada energiarelva, sest Lääne-Euroopa saab ligi 40 protsenti gaasist Venemaalt, ja Trumpi administratsiooni ei tee midagi sellele vastu seismiseks.

Suurimas mures on Eesti, Läti ja Leedu, kirjutab Newsweek. Kardetakse, et Trumpi administratsioon tühistab Venemaale Ukraina konflikti tõttu kehtestatud sanktsioonid ja Balti riikide tulevik satub ohtu.

Putin on nimelt lubanud kaitsta rahvuskaaslasi mis tahes riigis. Ukrainas moodustavad etnilised venelased 17 protsenti rahvastikust, Eestis ja Lätis aga vastavalt 24 ja 27 protsenti. Leedus on küll venelasi vaid 6 protsenti, aga Leedu valitsus on Venemaas ohtu nähes taastanud kohustusliku ajateenistuse, millest oli seitse aastat varem loobutud.

Luureoperatsioonidega ei ole seni midagi kahtlast avastatud, aga sellega seotud Balti riik on asunud uurima ka USA välisministri Rex Tillersoni ja tema ammuse sõbra, naftafirma Rosneft juhi Igor Setšini suheid.

Setšin ja Rosneft on nende isikute ja ettevõtete nimekirjas, kellele kehtestati sanktsioonid pärast Venemaa Ukrainasse tungimist.

Setšin oli Tillersoni tähtsaim äripartner, kui nüüdne välisminister töötas naftafirma Exxon Mobil tegevjuhina. Ta on Venemaal mõjuvõimas tegelane, kellel on föderaalse julgeolekuteenistuse ( FSB) taust ja kes on töötanud presidendiadministratsiooni asejuhina julgeolekuteenistuste alal.

«Setšini võim tuleneb tema suhetest Putiniga,» seisab 2008. aastal USA Moskva saatkonnast välisministeeriumi saadetud telegrammis. «Presidendiadministratsiooni asejuhina, kes vastutab julgeolekuteenistuste eest, ei olnud Setšini võimus vähimatki kahtlust. Teda peeti üldiselt Putini siseringi väga mõjukaks liikmeks, võib-olla isegi kõige mõjukamaks, ning tal oli presidendi (ja tema enda) agenda edendamiseks vajalik FSB taust.»

Setšini mõju ja roll, mida ta võib etendada Venemaale naftamüügi läbi suurema võimu saamiseks, kui Trumpi administratsioon sanktsioonid tühistab, on see, mis tegi temast Balti riigi Tillersoni kohta käiva luureuuringu peamise sihtmärgi.

Tillersoni ametisse kinnitamise kuulamistel USA senatis Setšini nime isegi ei nimetatud, mainib Newsweek.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul võib ajakirjas Newsweek avaldatud väide, justkui koguks üks Balti riik luureandmeid USA presidendi Donald Trumpi kaastöötajate kohta, olla sihilik desinformatsioon.

«See uudis Newsweek'ist kõlab vähemalt mulle kui teadlikult levitatud desinformatsioon,» kirjutas Mihkelson neljapäeval sotsiaalmeedias.

«Eesmärgiks võib olla umbusalduse tekitamine USA ja Balti riikide luureüldsuse vahel, mille kaugemaks eesmärgiks võib olla väga olulise liitlassuhte murendamiskatse,» lisas Mihkelson.

«Kinnitan, et kes iganes seda ka ei plaani, see läbi ei lähe. Eesti ei teosta mingil viisil luuretegevust oma liitlaste suunal,» rõhutas riigikogu väliskomisjoni esimees.

Newsweeki teatel kogub üks Balti riikidest luureandmeid Trumpi Valge Maja ametnike ja tema äriettevõtte Trump Organization juhtivtöötajate kohta, sest on mures, et USA Venemaa-poliitika muutumine võib seda riiki ohustada.

Jaanuari keskel levitati USA meedias väiteid, justkui oleks Eesti välisluure jälginud Prahas toimunud kohtumist, millel osalesid USA tulevase presidendi Donald Trumpi esindaja ja Venemaa parlamendisaadik.