Iva: rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad oleks võimalik likvideerida umbes kahe miljoni euroga

Kaia Iva Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Rehabilitatsiooniteenuste ootel laste järjekorrad oleks sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võimalik likvideerida umbes kahe miljoni euro lisaraha abil.

Postimees kirjutas esmaspäeval, et puudega lapsed, kellele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, peavad teenuseid ootama seaduse järgi kuni aastani ulatuvas järjekorras, kus praegu on kirjas mitusada last. Iva kinnitas tänases riigikogu infotunnis, et ministeerium taotleb riigieelarvest lisaraha ning on viimase kuu aja jooksul tegelenud sellega, et järjekorrad likvideerida.

Sellel aastal oleks järjekordade likvideerimiseks Iva hinnangul vaja umbes kaks miljonit eurot lisaraha. «Ma olen lootusrikas, aga mul ei ole antud hetkel võimalik öelda, et jah, see raha on olemas,» ütles Iva.

«Aga kindlasti sellise sisemise monitoorimisega ja teenuse kasutamise jälgimisega järjest need järjekorras olevad isikud ka teenusele saavad,» jätkas ta. «Järjest monitooritakse seda, kuivõrd ja kes seda teenust kasutab või kes seda ei kasuta, ja sellest vabanenud vahendite arvel saavad järjest uued inimesed teenusele,» selgitas Iva. Tema sõnul näitab praktika, et umbes 80 protsenti nendest, kes õigust omavad, teenust ka kasutavad.

Järgmiseks aastaks taotleb ministeerium Iva sõnul 4,11 miljonit lisaraha.

Lisaks sellele, et praeguse olukorra juures järjekordi likvideerida, on ministri sõnul oluline ka teenuste hinda tõsta, et hinnad oleksid konkurentsivõimelised.

«Mõnigi kord need järjekorrad tekivadki sellest, et tervishoiusüsteemis pakutavad rehabilitatsiooniteenused on parema hinnaga ja seetõttu teenusepakkujad eelistavad neid,» kommenteeris ta.

Iva tõdes infotunnis, et see, et valdkonnas on raha liialt vähe, on teada viimased aastad ning järjekorrad rehabilitatsiooniteenustele on olnud järjepidevad. 2014. oli järjekorras 1200 last ning järjekordade pikkused olid paariaastased, tõi ta näiteks.

«Eelmisel aastal ühekordse täiendava finantseerimise tulemusena, 1,4 miljoni lisamisega järjekorrad likvideeriti, aga kuna otsuseid tehakse järjekorda võtmisel kaheaastasele perioodile, siis see tähendab, et eelmise aasta otsused on juba ette ära otsustatud, et jah, nendel isikutel on õigus rehabilitatsiooniteenusele ja need on rahastatud,» jätkas Iva.

Väide, et teenusepakkujaid on jäänud vähemaks, ei vasta Iva sõnul tõele. Teenusepakkujate arv kõigub tema sõnul 110 kuni 115 vahel ja selles osas tema hinnangul olulisi probleeme ei ole. Küll aga nentis minister, et probleeme võib olla mõnes kindlas kohas, kus üks või teine teenus pole piisavalt hästi kättesaadav.

«Selles osas kindlasti peab sotsiaalkindlustusamet ka seda külge vaatama, kuidas regionaalselt üks või teine teenus on kasutatud.»

Iva kinnitas, et liiga lihtne teenusele valmistab muret ning selles osas tuleb sotsiaalkindlustusametil tegeleda rehabilitatsiooniplaanide kvaliteediga. «Üsna suur surve on olnud passiivsetele rehabilitatsiooniteenustele - soolakamber, massaaž jms - ja sellistel juhtumitel on ka need järjekorrad olnud tavaliselt pikemad,» rääkis Iva. «Näiteks Värska sanatooriumis oli taolistele teenustele peaaegu kahe aasta pikkune järjekord ühel aastal ja just sellepärast, et klient soovis sedasorti teenuseid just sellest asutusest.»