Tõsisemad Eesti keskkonnaprobleemid tulevad tööstustest Ida-Virumaal ja Maardu-Muuga ümbruses

Muuga sadam. Foto: Mihkel Maripuu

Tõsisemad keskkonnaprobleemid on Eestis seotud eeskätt tööstuse ja tootmisega, nagu näiteks välisõhu kvaliteet Ida-Virumaal keemiatööstuspiirkondades või Harjumaal Maardu-Muuga ümbruses. Keskkonnainspektsiooni möödunud aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnaalaste õigusrikkumiste arv on jätkuvalt langustrendis.

Maksumaksja panustab keskkonnainspektsiooni töös hoidmisesse aastas 6,1 miljonit eurot. Selle raha eest saab keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul keskkonnaalaste rikkumiste ennetamist, avastamist, aga ka rikkujate karistamist sooritatud seaduserikkumiste eest. «Tegevust jätkub maale ja vee peale, aga ka kohtusaalidesse. Igavust pole endiselt põhjust tunda, kuigi õigusrikkumiste arv on kahanenud,» kommenteeris Pomerants.

Kümne viimase aastaga on aastane rikkumiste hulk langenud umbes poole võrra, jõudes eelmisel aastal 2000 piirimaile, teatas keskkonnainspektsioon.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov tõi välja, et keskkonnarikkumiste vähenemist on näha kõigis kolmes valdkonnas: keskkonnakaitses, looduskaitses ja kalakaitses, mõnevõrra enam kahes viimases. Samas on kalapüügil jätkuvalt probleemiks salavõrgud, mis mitmekordistavad püügirikkumiste arvu. Ühtekokku avastas keskkonnainspektsioon mullu 2147 keskkonnaalast õigusrikkumist.

Tõsisemad ja aeganõudvad keskkonnaprobleemid on seotud eeskätt tööstuse ja tootmisega, nagu näiteks välisõhu kvaliteet Ida-Virumaal keemiatööstuspiirkondades või Harjumaal Maardu-Muuga ümbruses. Positiivse arenguna toob keskkonnainspektsioon siiski välja Muugale e-ninade paigutamise ja Kohtla-Järve välisõhu uuringu, millele järgnevad konkreetsed tegevuskavad.

«Palju aega ja ressurssi panustasime tootjavastutuse ja jäätmemajanduse probleemidele, sealhulgas vanarehvide taaskasutusse suunamisele, kuid lahenduse või soovitud tulemuse saamine võtab aega. Mitmel juhul sõltuvad inspektsiooni ja laiemalt võttes riigi edasised tegevused kohtulahenditest. Nii tuleb meil läbi käia tõenäoliselt üsna pikaks kujunevad kohtuvaidlused, et saada selgus tootjavastutuse ulatuse osas,» märkis Volkov.

Suur osa järelevalveressursist kulub korra tagamisele looduskaitse ja kalakaitse valdkonnas, sest need hõlmavad suurt isikute ringi, sh harrastuskalastajad, jahimehed ja puhkajad. Volkovi sõnul on küsimus korra tagamises ja loodusressursside seaduspärases kasutamises. Selleks et kontroll annaks soovitud mõju, tuleb seda teha pidevalt.

Peadirektori sõnul on rikkumiste arv muu hulgas seotud ka personali vähenemisest tingitud valikute ja töökorraldusega. «Püüame oma järelevalve ja kohalolekuga rikkumisi ennetada ning tegeleme tõsisemate ja keskkonda enim mõjutada võivate probleemidega. Seda kinnitab fakt, et keskmine trahvisumma on tõusnud ja trahvisaajate hulgas on rohkem juriidilisi isikuid,» lisas Volkov.

Keskkonnaalaste rikkumistega seoses alustas keskkonnainspektsioon möödunud aastal 1234 väärteomenetlust ja määras 1011 trahvi kogusummas 328 874 eurot. Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju kogusummaks arvestati 1,6 miljonit eurot, millest valdava osa ehk 1,2 miljonit eurot moodustavad metsapõlengutega seotud kahjud.

Keskkonnainspektsiooni pädevusse kuulub lisaks väärtegude menetlemisele ja keskkonnakahju hindamisele ka keskkonnakuritegude menetlemine. Keskkonnainspektsioon alustas mullu 33 kriminaalmenetlust. Need olid õigusrikkumised, millega kaasnes oluline keskkonnakahju (st juhtumid, mille puhul kahju ületab kümnekordset alampalga määra). Üks kolmandik kriminaalasjadest oli seotud kalapüügirikkumistega, teine kolmandik metsaõigusnormide rikkumisega.