Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Veebruaris saabus Eestisse neli sõjapõgenike perekonda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Möödunud sügisel Süüriast Eestisse saabunud perekond elab Järvamaal.
Möödunud sügisel Süüriast Eestisse saabunud perekond elab Järvamaal. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Sel kuul saabus Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames neli Süüriast pärit sõjapõgenike perekonda, kokku 18 inimest. Kaks perekonda toodi Eestisse Kreekast ja kaks Türgist.

Kõik perekonnas koosnevad vanematest ning lastest. Üks perekond suunati elama Tallinnasse, üks Rakverre ning kaks perekonda Tartusse, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Jaanuaris saabus Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse kaks Süüriast pärit sõjapõgenike perekonda, mõlemad perekonnad toodi Eestisse Kreekast. Ühes peres perekonnas on seitse ja teises viis liiget. Suurem perekond, kus on kaks vanemat ning viis last, suunati elama Tartusse, ning perekond, kus on kaks vanemat ning kolm last, suunati Põlvasse.

Kokku on Eesti  tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 107 sõjapõgenikku Kreekast on ümber paigutanud 87 ja Türgist ümber asustatud 20 niinimetatud kvoodipagulast.

Eesti kahe aasta kvoot vastavalt Euroopa Liidus saavutatud kokkuleppele on 550 sõjapõgenikku. Ümberpaigutamine toimub Euroopa Liidu seest, seni Kreekast, ja ümber asustatakse väljaspool Euroopa Liidu põgenikelaagritest, seni Türgist.

Rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikke on seni paigutatud elama kaheksa maakonna omavalitsustesse.

Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist.

Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.

Tagasi üles