Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Diakon on ahastuses: igaüks võib kirikus elektrit saada ja raha olukorra parandamiseks pole (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Diakon Tõnis Tamme sõnul on vitraaž uksest tulles esimene asi, mida inimene näeb − sealt tuleb valgus ja valguse käes paistab ka suur ilus krutsifiks.
Diakon Tõnis Tamme sõnul on vitraaž uksest tulles esimene asi, mida inimene näeb − sealt tuleb valgus ja valguse käes paistab ka suur ilus krutsifiks. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaal Lüganuse kirikus on viimastel aastatel kestnud olukord, kus iialgi ei või teada, millal keegi tohutu niiskuse ja rikkis süsteemi tõttu elektrilöögi saab. 

«Eks siin on mitu võimalust. Kas on vaja laipa, et asi korda saaks või põleb kirik maha ja kogudus lõpetab tegevuse. Kolmas võimalus on see, et me saame selle puuduoleva raha,» rääkis koguduse diakon Tõnis Tamm Postimehele.

Tema teada pärineb kiriku elektrisüsteem 1951. aastast ehk ajast, mil kirik vaid varemetest taas üles ehitati. Nimelt oli keskajal püsti pandud kirik kümme aastat varem täielikult maha põlenud.

Ilmselt on seda pärast taaspühitsemist umbes 70 aasta jooksul siit-sealt putitatud, kuid diakoni sõnul on süsteem praegu äärmiselt ohtlik ning õnnetus ei ole enam kaugel.

«Kui ma käin elektrit sisse lülitamas, siis tavaliselt käib kuskil kiriku ruumides üks jõletu jurakas. Iga kord ikka hirmuga vajutad seda lülitit.»

Seda enam, et diakon on ka ise niiske seina tõttu elektrilöögi saanud. Tema sõnul on kirikus niiskust üle 90 protsendi ja «surakat» on teisedki tunda saanud. «See ei ole päris selline elektrilöök, nagu pistaks näpud kontakti, aga tuntav on ta küll.»

Ohtlik olukord on diakoni endagi kirikus toimetamisel ettevaatlikuks teinud. «Kui ma käin elektrit sisse lülitamas, siis tavaliselt käib kuskil kiriku ruumides üks jõletu jurakas,» kirjeldas ta. «Iga kord ikka hirmuga vajutad seda lülitit.»

Kogudusel raha pole

EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus on oma 170 liikmega Viru praostkonna üks suurimaid. Sellegipoolest on kogudusel endal süsteemi kordategemiseks vajaliku 4500 euro kokkusaamine keeruline. Ja nagu ütleb diakon, kõik on välja pigistatud – küll on kogudus korjandusi teinud ja ka vald on õla alla pannud.

Tegelikult pidigi kirik selleks riigilt raha saama, kuid keeras ise asja vussi. Kui mullu andis muinsuskaitseameti juures tegutsev pühakodade programmi nõukogu kogudusele elektrisüsteemiga tegelemiseks mingi osa raha, siis tänavu nõukogult jaatavat vastust ei saadud.

Põhjus oli see, et oktoobris selgus, et kogudus on ilma muinsuskaitseameti loa ja kooskõlastatud tegevuskavata eemaldanud kiriku idaseina vitraaži ning asunud paigaldama uut vitraaži.

Vastavalt taotluste menetlemise korrale on muinsuskaitseseaduse rikkumine aluseks toetuse andmisest keeldumiseks, selgitas muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madle Lippus.

Kirik võib raha saada kevadel

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie kohtus eelmisel nädalal diakon Tõnis Tammega ning kohtumisel arutati nii vitraažakna ilma kooskõlatuseta asendamist kui elektrisüsteemi renoveerimist. 

Lippus nentis, et kuna elektrisüsteem on tõesti halvas olukorras, lepiti kohtumisel kokku, et kogudus teeb selle renoveerimiseks toetuse taotlemiseks nüüd ametile uue taotluse.

Kohe esmaspäeval Tamm selle taotluse ka tegi. Taotluses kinnitas ta, et ebaseaduslikust vitraažipaigaldusest on õpitud ning ühtlasi avaldas ta lootust, ehk saab amet hädas kogudust siiski aidata. «Kiriku vaimulikuna palun halastust ning abi selle üliohtliku situatsiooni likvideerimiseks!» kirjutas diakon.

Programmi juhtnõukogu hakkab taotlust uuesti arutama oma järgmisel koosolekul maikuus, kus Lüganuse koguduse taotlust käsitletakse koos teiste selleks hetkeks reservi laekunud taotlustega.

Tagasi üles