Riiklik küsimärk: suurejooneline reform elab euromiljonite toel veel neli aastat, aga edasi?

Töövõimereform ärgitas puudega inimesi üle Eesti 2014. aastal piketeerima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigile üle jõu käivate töövõimetuspensionide ohjeldamiseks tehtud reform toimib tänu euroliidu miljonitele. Mis saab aga viie aasta pärast, kui Euroopa Liidu toetus ära kaob, sotsiaalministeerium ei tea. Ka on loodetud kokkuhoiu asemel kulud hoopis kasvanud, tuvastas riigikontrolli audit.

«Riigil ei ole praegu läbimõeldud pikaajalist plaani, millest selguks, kuidas tagatakse töövõime toetamise süsteemi rahastamine alates aastast 2021,» leiab riigikontroll oma auditis. Suurejooneline ja palju avalikku tähelepanu pälvinud töövõimereform toimib täna tänu Euroopa Liidu tõukefondide rahale.

Sotsiaalministeerium on arvestanud reformi kuludeks aastatel 2014–2020 199 miljonit eurot, millest euroliidu toetusraha moodustab 169 miljonit. Ülejäänud 30 miljonit võetakse töötukassa rahast ning riigieelarvest. Riigikontrolli hinnangul läheb vaid väike osa euroliidu toetusest uue süsteemi käivitamiseks, valdav osa euromiljonitest kulub teenuste osutamiseks.

Eestis oli 2016. aasta alguses 97 459 töövõimetuspensionäri. Töövõimetuspensionäride arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61 protsenti. Töövõimetuspensionide ja sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.

Auditi käigus ei osanud sotsiaalministeerium öelda, millistest allikatest hakatakse töövõime toetamise süsteemi rahastama alates 2021. aastast, mil euroliidu toetusraha senises mahus kasutada pole võimalik.

«Kui 2020. aasta lõpuni moodustavad igal aastal euroliidu toetused u 85 protsenti töövõimetoetamise süsteemi käivitamise ja toimimise kuludest (v.a toetustele ja kehtivatele soodustustele kuluv raha), siis alates 2021. aastast tuleb see osa ehk veidi üle 40 miljoni euro aastas leida riigi oma vahenditest,» seisab auditis.

Sotsiaalministeerium on rahastamiseks pakkunud välja kolm varianti, kuid täpsemaid analüüse nende variantide kohta polnud ministeerium suutnud kahe aasta jooksul teha.

«Sellist analüüsi on veel vara teha, sest reform käivitus täismahus alles tänavu jaanuarist,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas riigikontrolli etteheiteid. Ta lisas, et nüüd on võimalik teha vastavaid analüüse eri sihtrühmades ning maakondades. Esialgsete tulemuste hindamiseks on kavas regulaarsed vahehindamised. Pärast perioodi lõpus tehtava koondanalüüsi valmimist otsustatakse, kuidas hakatakse seda edasipidi rahastama.

Võimalikud edasised rahastamisvariandid

■ rahastamine hakkab toimuma riigieelarvest;

■ rahastamine hakkab toimuma töötuskindlustuse rahast;

■ rahastamine hakkab toimuma mõlema eeltoodud variandi kombinatsioonis

 

Sotsiaalministeeriumi suhtes kriitiline riigikontroll toob positiivsena välja, et kuigi praegu puudub riigil plaan, kuidas hakatakse töövõime toetamise süsteemi alates 2021. aastast rahastama, on ministeerium töötanud välja finantsmudeli, mis võimaldab senisest süsteemsemalt seirata reformi kulgu ning ka selle mõju riigieelarvele.

Rahandusministeeriumist öeldi, et valdkondade rahastamist puudutavad otsused teeb valitsus kollektiivselt. Riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning nende elluviimiseks planeeritav raha pannakse paika neljaks aastaks koostatavas riigi eelarvestrateegias. «Järgmise, aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia kinnitab valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust ehk aprilli lõpuks,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Loodetud kokkuhoiu asemel lisakulud

Kindlustunde puudumine süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse suhtes võib tööandjate esindusorganisatsioonide hinnangul muu hulgas mõjutada ka töövõimekaoga töötajaskonna värbamist. «Tööandjad ei soovi üldjuhul töötajate värbamisse panustada, kui riigi toe ulatus tulevikus ei ole selge,» seisab auditis. Ka tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on  üks murekohti reformi jätkusuutlikkus, sest see viiakse ellu, kasutades euroliidu raha. «Aga vajadus ressursside järele ei kao ka pärast reformi käivitamist,» kinnitas Tamsar.

Töövõimepoliitika juhi Arne Kailase kinnitusel on töötukassal on olnud piisavalt vahendeid puudega inimeste toetamiseks ka enne töövõimesüsteemi ümberkorraldamist. «Seega ei ole alust karta, et nende vahendite (raha – toim) vähesuse tõttu pärast aastat 2021 töötavad vähenenud töövõimega inimesed vajalike abivahendite või muu toeta jääksid,» kinnitas Kailas.

Kokkuhoiu asemel lisakulu

Töövõimereformi üks eesmärke oli hoida kokku riigi raha, suurendades töövõimekaoga inimeste töötamist. «Esialgu on aga kulud nii töövõimekaoga inimestele toetuste maksmiseks kui ka toetavate teenuste osutamiseks oluliselt suuremad, kui need oleksid olnud vana süsteemiga jätkates,» leiab riigikontroll.

Riigikontrolli hinnangul on osa tegelikke kulusid oluliselt suuremaks kujunenud, võrreldes algse plaaniga. Näiteks on töövõime dokumendipõhise hindamise hankemaksumus ligi kaks korda, visiidipõhise hindamise hankemaksumus 1,75 korda ning metoodika koolituse ja toe maksumus ligi viis korda planeeritust kallimad. Arvestades nende teenuste mahtu 2016. aastal tõi töövõime hindamise kallinemine riigile kaasa lisakulu 411 733 eurot ning metoodikakoolituse lisakulu 331 950 eurot. Kuna süsteem on uus, siis riigikontrolli hinnangul ei pruugi olla tegu ainsate  tegevustega, mis lähevad riigile kavandatust enam maksma.

Riigikontrolli kinnitusel näitab uus ja varasemast täpsem finantsmudel, et kui arvesse võtta riigi osutatavate toetavate teenuste maht ja ka näiteks riigile laekuvad tööjõumaksud, kujuneb kogu süsteem nüüdisväärtusesse arvutatuna riigile kuni 2020. aastani kokku u 73 miljonit eurot kallimaks, kui see oleks olnud ilma töövõimereformi ellu viimata. «Ka sotsiaalministeerium on öelnud, et kuigi reformi üks eesmärke on kokkuhoid, on riigi kulud perioodil 2016–2020 suuremad, kui need oleksid ilma reformita,» seisab auditis.