:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319565t1h3a16.jpg)
Riigihalduse minister Mihhail Korbi sõnad Postimehele antud intervjuus solvasid Pala naabervaldasid Alatskivi ja Vara sedavõrd, et viimased ähvardasid juba tehtud ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada. Riigihalduse minister palub omavalitsustelt vabandust.
Postimehes 6. veebruaril ilmunud intervjuus tõi Korb omavalitsuste sundliitmist kommenteerides Pala valla välja ühena neist valdadest, kes võiksid taotleda liitumises erandi tegemist.
«See on veidi üle tuhande elanikuga vald, aga kõik hooned on korralikud, lasteaed on korras, omavalitsus ei ole võlgades – seal on kõik korras. Naabervaldadel aga on samas suured rahalised probleemid,» sõnas minister. Korb märkis veel: «Aga ma saan Pala murest aru, sest seaduse järgi peaksid nad liituma valdadega, millel on suured probleemid.»
Kaks päeva hiljem saatsid Pala vallaga piirduvate Alatskivi ja Vara valla juhid riigihalduse ministrile järelpärimise, soovides saada selgitusi tema sõnade kohta. Kirja koopia oli lisatud ka peaminister Jüri Ratasele.
Vallajuhid loetlevad üles põhjusi, miks vastupidiselt Korbi sõnadele nad endaga igati hästi hakkama saavad. Kirjas tuuakse välja, et Alatskivi vald on rekonstrueerinud täielikult Alatskivi kooli, lasteaia ja lossi. Alatskivi vald on renoveerinud sealse meditsiini- ja päästekeskuse, mis võimaldab tagada Peipsi-äärse piirkonna turvalisuse kiirabi ja tuletõrje päästekomandoga. Teenus on tagatud kõigile piirkonna omavalitsustele. «Samas ei ole piirnev Pala vald panustanud siia ühtegi senti,» kirjutavad nad.
Alatskivi vald on arvestanud, et omavalitsuste ühinemise käigus ei koormaks võetud investeeringulaenud teisi omavalitsusi, seisab kirjas. «Aasta oleme alati lõpetanud positiivse pangakontoga,» märgivad vallajuhid. Ka Vara vald on nende sõnul hoogsalt arenenud.
Edasi väidavad vallajuhid, et Pala vald keeldus osalemast Alatskivi kunstide kooli õpilaskoha tegevuskulude osalises katmises, kuigi koolis õpib ka üheksa Pala valla last. Samas teised omavalitsused, sealhulgas eelarvelistes raskustes Kallaste linn, on osalenud jõudumööda huvikooli tegevuskulude katmisel. Ka ei osale Pala vald naabervaldade sõnul ühise jäätmeveo korraldamisel ümbruskonnas.
«Alatskivi vald ja Vara vald on seisukohal, et suudavad samuti ise väikevaldadena arenemist jätkata. Meie oleme seni ühinemisläbirääkimisi pidanud vajalikuks kehtiva haldusreformi seaduse täitmiseks,» teatavad vallajuhid ja lisavad, et seetõttu kaaluvad liitunud valdade volikogud piisava vastuse mittesaamisel tehtud ühinemisotsuste kehtetuks tunnistamist.
Põlvas viibiv riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) teatas pressiesindaja vahendusel, et ta palub vabandust, kui oli oma sõnades ebatäpne ja tunnustab kõiki omavalitsusi, kes otsustasid vabatahtlikult ühineda.
«Minister toetab omavalitsuste ühinemisi ja leiab, et suuremad, vähemalt 5000 elanikuga omavalitsused on erinevalt väiksematest valdadest võimelised elanikele tagama oluliselt paremal tasemel avalikke teenuseid,» kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni.
Lisaks kinnitas Korb, et haldusreformi seadust kohaldatakse kõikidele omavalitsustele ühetaoliselt. Tänaseks on valitsus teinud ka juba ettepaneku Pala valla ja Kallaste linna ühendamiseks Alatskivi valla, Vara valla ja Peipsiääre vallaga.
Mis puudutab võimalikku otsuse tühistamist, siis Hanni sõnul on omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise otsus lõplik. Omavalitsuste ühinemise otsustest lähtuvalt on valitsus juba ka Alatskivi, Peipsiääre ja Vara valla ühinemise kinnitanud Peipsiääre valla moodustamiseks. Neid otsuseid tagasi ei pöörata.
Möödunud aasta lõpus allkirjastasid Alatskivi, Vara ja Peipsiääre valla esindajad ühinemislepingu, mille järgi nende uus omavalitsus peaks hakkama kandma nime Peipsiääre vald.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)