:format(webp)/nginx/o/2010/09/14/432692t1h5a7c.jpg)
Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professori Raivo Vetiku sõnul on integratsiooni monitooringud näidanud, et eestlased ei poolda mitte-eestlaste saamist olulistele ametikohtadele Eesti riigis ning see võib olla üks põhjus, miks muulasi on Eesti parteide tipus või enamiku parteide puhul isegi valimisnimekirjade esimeses pooles niivõrd vähe.
Vetik tõstis esile, et parteid on üritanud muulasi erakonda leida, näiteks Reformierakonnas oli varem mitmeid inimesi nagu Tatjana Muravjova ja Sergei Ivanov, kuid Muravjova oli tänavu nimekirjas 74. kohal (2007. aastal 21. ja 2003 22. kohal) ja Ivanov lahkus 2009. aastal sotside ridadesse.
Vetiku hinnangul oli põhiliseks sündmuseks, mis senini eestivenelaste hoiakuid mõjutab, Pronkssõduri kriis aprillis 2007, pärast mida rahvusküsimus polariseerus ja vene elanikkonnas muutus idee enda sidumisest parempoolsete Reformierakonna või IRLiga väga ebapopulaarseks.
«See suhtumine saab muutuda ainult teatud perioodi möödudes. Samas oleks eestivene kogukonnale kasulikum, kui see toimuks kiiremini,» nentis Vetik. «Eestivenelasi on ühiskonnas 30 protsenti ja oleks vaja, et ka nende hääl mõjutaks riigi arengut nii parempoolsete kui vasakpoolsete koalitsioonide puhul.»
Samas lisas professor, et suhtumise kiire paranemine on vähetõenäone , sest TLÜ uuringud on näidanud, et riigiinstitutsioonide usaldamine eestivenelaste seas on praegu väga madal.
«Parempoolsed erakonnad on ka ise aru saanud, et see tee on nende jaoks pikaks ajaks problemaatiline, kusjuures muulaste negatiivsed hoiakud just Andrus Ansipi suhtes on siin paljuski määravad,» sõnas Vetik.
Vetiku arvates näitab muulaste hääletamine ainult ühe partei poolt nende hirmutunde sügavust. Kuigi sisemiselt ollakse vaadetelt ja ideedelt hästi kirju ning võiks eeldada, et hääletatakse erinevate parteide poolt, siis tegelikult valitakse ühte parteid.
See on Keskerakond, keda ei tajuta küll omana, kuid kelles nähakse halbade valikute kontekstis ainsat reaalset jõudu oma huvide kaitsmiseks.
«See on tüüpiline, et kui mingi grupp on hirmul, siis tõmbutakse tugevasse ringkaitsesse ning loodetakse, et seeläbi saab rasked ajad üle elada,» selgitas Vetik.