Aita valida 2016. aasta halvim ja parim seadus

Foto: Sebastian Duda/Shutterstock

Teenusmajanduse Koja ja Postimehe žürii valis 2016. aasta halvima seaduse kandidaatidena välja viis ja parima seaduse kandidaatidena samuti viis õigusakti, mille seast valib komisjon võitjad välja lähinädalate jooksul.

Parima ja halvima seaduse valimisel saavad kaasa lüüa ka Postimehe lugejad.

Parima ja halvima seaduse kandidaadid on suvalises järjestuses ning nende järjekord ei kujuta endast pingerida. Haldusreformi seadus kandideerib nii halvima kui ka parima seaduse kategoorias.

2016. aasta halvim ja parim seadus kuulutatakse välja 21. veebruaril.

Halvima seaduse kandidaadid

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduse muutmise seadus (maksukobarseadus)

Žürii põhjendus: Eelnõu menetlemine toimus kiirustades ja asjaosalisi kaasamata. Muudatused ei soodusta Eesti konkurentsivõimet, seaduse mõjusid ei hinnatud eelnevalt, muudatused on sõnamurdlikud. Tegemist on Läti maksutulu suurendava eelnõuga. Hoiatusmärk, kuidas seadust teha ei tohi.

Kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine

Žürii põhjendus: Seadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid seaduse rakendusakte ei ole vastu võetud. Tulemusena on seaduse rakendamine keeruline ja kohati võimatu ning isikute põhiõigused ei ole tagatud. Selline olukord ei ole õigusriiklikult talutav ja näitab riigivõimu nõrkust, kes ei suuda oma territooriumil rakendada jõustunud seadust.

Riigikogu kodukorra seadus

Žürii põhjendus: Seaduse muudatusega otsustati riigikogu komisjonide salvestisi mitte säilitada. Tulemusena väheneb seaduste tegemise läbipaistvus ja ei ole võimalik hinnata, miks üks või teine seadus just selline sai.

Riigikogu liikme staatuse seaduse  ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus ehk niinimetatud kahe tooli seadus

Žürii põhjendus: Seaduse muudatus võimaldab Riigikogu liikmetel osaleda KOV volikogu liikmena. Seadus ei ole avalikes huvides. Erakondadel eesmärk on kompenseerida oma „lühikest pinki.“ Seaduse tegelik eesmärk on tugevdada haldusreformi järel keskvõimu kohtadel. KOV-de põhjendatud kriitikat ei kuulatud.

Haldusreformi seadus

Žürii põhjendus: Iseenesest õige ja ülla eesmärgiga seadus, mille teostamine on nigel. Rakendusaktid (omavalitsuste rahastamine ja ülesanded) puuduvad, mistõttu on seaduse ainsaks tulemuseks hetkel kohati värdpiiridega vallad. Seaduse sõnastus on rohmakas.

Parima seaduse kandidaadid

Haldusreformi seadus

Žürii põhjendus: Seadusega saavutati see, mida vähemalt viisteist aastat ei ole suudetud - kohalike omavalitsuste liitumine.  Õigusloome protsess oli pikaajaline, läbipaistev ja kaasav. Seaduseelnõu eel avalikustas Rahandusministeerium haldusreformi kontseptsiooni, mis võimaldas alustada avalikku debatti ja andis reformide pikemaajalised suunad ning konteksti. 

Perehüvitiste seadus

Žürii põhjendus: Seaduse kohaselt toetab riik last ja teda kasvatavat vanemat nii sel ajal, kui elatisraha üle vaieldakse kohtus, kui ka siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ning kohtutäitur üritab vanemalt raha kätte saada. Seadus on avalikes huvides ja suurendab sotsiaalset õiglust.

Välismaalaste seadus

Žürii põhjendus: Seadusega lihtsustati kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist, näiteks kaotati nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. Muudatus suurendab Eesti konkurentsivõimet. Osapoolte kaasamine toimus seaduse menetlemisel sisuliselt.

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus

Žürii põhjendus: Seadus on avalikes huvides, mõjus ja aitab Eesti konkurentsivõimet tõsta. Seadus aitab luua ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel.

Investeerimisfondide seadus

Žürii põhjendus: Seadus suurendab pensionifondide turule sisenemisbarjääride langetamise abil konkurentsi. Seadus on läbimõeldud, läbiräägitud asjaosalistega ja mõjus ning kasvatab Eest konkurentsivõimet.