Vanemapuhkuse reformiga lõppevad 37 000-eurosed sünnitushüvitised

Imik. Foto: Tomas Anderson / Panther Media / Scanpix

Eile valitsuse lauale jõudnud mitmetahuline vanemahüvitise ja -puhkuse reformipakett hõlmab endas palju põhimõttelisi muudatusi. Postimees palus sotsiaalministeeriumil paari olulist ettepanekut lähemalt selgitada.

Postimees kirjutas, et sotsiaalkaitseminister Kaia Iva plaani järgi kaob eraldi rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus. Nende asemele tekib üks vanemapuhkus ning vanemahüvitis.

Vanematele on ühe lapse eest ette nähtud kuni 605 puhkusepäeva, mida nad saavad oma äranägemise järgi ise jagada kuni kolmele aastale ning soovi korral käia puhkuse ajal ka tööl, ilma et hüvitis sellest väheneks. Just viimane võimalus tekitas eile valitsuses kõige teravamat arutelu, mistõttu pole selle idee realiseerumine kindel.

1. Kaotatakse lapsehooldustasu

Varem kehtinud lapsehooldustasu uue reformi käigus kaoks.

Lapsehooldustasu makstakse praegu pärast vanemahüvitise lõppemist lapse kohta sõltumata sellest, kas vanem töötab või mitte. 98 protsenti juhtudest makstakse alla kolmeaastaste laste eest lapsehooldustasu emadele. Lapsehooldustasu on praegu iga kuni kolmeaastase lapse kohta 38,35 eurot (pärast vanemahüvitist kuni kolmeaastaseks saamiseni) ja iga 3-8-aastase lapse kohta 19,18 eurot.

Ettepanek on sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviovi selgitusel integreerida praegune lapsehooldustasu ressurss vanemahüvitise skeemi, et pikendada vanemahüvitise maksmist kuu võrra (nn isa individuaalõigus) ja tõsta lapsepuhkuse tasu.

Lapsehooldustasu oli selle kehtestamisel seotud alampalgaga, kandes eesmärki kompenseerida osa saamata jäänud töötasust, meenutas Vseviov. Seaduse jõustumise ajal oli alampalk 1200 krooni, mistõttu kehtestati lapsehooldustasu määraks 1200 krooni (76,70 eurot). Eelarvevahendite piiratuse tõttu sai lapsehooldustasu suuruseks pool lapsehooldustasu määrast ja sellisel kujul on see kuni kolmeaastaste laste puhul säilinud tänaseni.

«Praegu ei kanna lapsehooldustasu selgelt enam asendussissetuleku rolli ja otstarbekas on selle asemel suurendada teisi hüvesid,» leidis Vseviov ja lisas, et uute ettepanekute järgi tekiks võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul paindlikult välja võtta.

2. Sünnitushüvitisele tuleks ülempiir (tänavu oleks see 2900 eurot)

Sünnitushüvitise asemel hakatakse ettepaneku järgu maksma ühte vanemahüvitist – vanemahüvitisele on seatud nii alam- kui ka ülempiir.

Kuna sünnitushüvitisel praegu ülem- ja alammäära pole, on välja makstud summad erinenud tuhandeid kordi. Väikseim sünnitushüvitis on olnud alla 20 euro ja suurim ligi 37 000 eurot.

Ühe päeva keskmine hüvitis oli 2015. aastal 29,3 eurot. «Kuna tunamullu sai 42 protsenti naistest sünnitushüvitist vähem kui oli sama aasta töötasu alammäär, siis ei taga praegune lahendus tulevasele emale piisavat sotsiaalset kaitset ja kõik need naised võidaks uuest lahendusest, millega kehtestataks hüvitisele kindel alampiir,» märkis Vseviov.

Neid naisi, kes said sünnitushüvitist suuremas summas kui vanemahüvitise ülempiir, oli 2015. aasta andmete järgi 257 ehk palju vähem kui naisi, kes muudatusest võidaks. «Tuleb märkida, et ka praegune vanemahüvitise ülempiir on väga kõrge – 2017. aastal on see üle 2900 euro,» lausus Vseviov.

Kuna ülem- ja alampiirita sünnitushüvitis asendub vanemahüvitisega, millele kehtib ülempiir, hoiab riik sellega kokku umbes 550 000 eurot.

3. Võimalikud pettused, kus isa vormistatakse vanemapuhkusele

Kõige tulisemat arutelu tekitas eile valitsuskabinetis ettepanek, mille järgi võiks lapsevanem edaspidi käia vanemapuhkuse ajal ka tööl, ilma et vanemahüvitis sellest väheneks.

Erinevate huvigruppide tagasiside vanemahüvitise mittevähendamisele töötamise korral on Vseviovi sõnul olnud positiivne. Küll aga tuleb tööandjatega läbi arutada, kui pikalt peaksid lapsevanemad oma puhkuseplaanidest, aga ka osalise töötamise või tööle naasmise soovist ette teatama. Praegu on arutletud, et see aeg võiks olla vähemalt 30 päeva.

Küsimusi on Vseviovi sõnul tekitanud eelkõige skeemi ärakasutamise võimalused. «Kuigi ka praeguses ettepanekus on välja toodud võimalused nende riskide maandamiseks, soovitakse edasise regulatsiooni väljatöötamise käigus neid täiendavalt analüüsida,» märkis ta.

Näiteks võidakse seda võimalust kasutada kuritahtlikult selle alusel, et isad saavad enamasti kõrgemat palka. Nii vormistatakse vanemapuhkusele hoopis isa, kuigi tegelikult on lapsega kodus ema. «Siis võtab ema end töölt lahti ja jääb üldse ilma igasuguse sotsiaalse kaitseta,» tõdes sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volver ja nentis, et selline käitumine oleks seega eriti kahetsusväärne. Samas peab riik arvestama, et selliseid skeeme võidakse kasutama hakata ja selle vältimiseks regulatsiooni täiendama.