Praxise analüütik: vanemapuhkuse reformimine aitab isadel tööd rabava üliinimese kuvandist välja murda

Foto: SCANPIX

Vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks muutmine annab vanematele võimaluse panustada nii lapse kasvatamisesse kui tööellu ja toetab isade osalemist laste eest hoolitsemisel, aidates neil nii loodetavasti välja murda tööd rabava üliinimese kuvandist, kirjutab Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Helen Biin.

Vanemapuhkuste värskendamise vajadus on õhus olnud pikalt. Juba viis aastat tagasi analüüsisime Praxises sotsiaalministeeriumi tellimusel praegu kehtivat vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi, leidmaks võimalusi, kuidas lapsevanemaid töö- ja pereelu ühitamisel paremini toetada ning motiveerida isasid enam laste eest hoolitsema. Paljud tollase analüüsi põhjal välja pakutud ideed on jõudnud ka sotsiaalministeeriumi ettepanekutesse.

Positiivne on see, et praegune keeruline süsteem, mis koosneb hulgast erinevate seadustega reguleeritud puhkustest ja hüvitistest, soovitakse muuta selgemaks, tuues laste kasvatamisega seotud puhkused ja hüvitised ühe seaduse alla. Lihtsustamine tagab, et lapsevanemal on kergem saada oma õigustest ülevaadet. Oluline muudatus on ka see, et puhkuse ja hüvitise õiguse saavad ka need isad, kel varem õigust isapuhkusele polnud, näiteks FIEd, võlaõigusseaduse alusel töötavad ja mittetöötavad isad.

Suur samm edasi on vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine. Praegu saab vanemahüvitist kasutada poolteist aastat järjest ning samal ajal töötamine on piiratud. See tähendab, et pisikese lapsega kodus olev vanem, enamasti ema, on pikaks ajaks tööturult eemal ega saa tööalaselt väga palju panustada ka juhul, kui ta seda sooviks ja see lapse kõrvalt võimalik oleks.

Oluline on, et naised ei oleks tööandja jaoks riskantne grupp töötajaid, kes kaovad aastateks ära.

Vanemapuhkuste reformimine annab perele rohkem võimalusi leida just neile sobivaim viis – lubatud on nii osalise koormusega lapsehooldamise ja töötamise kombineerimine kui ka mõlema vanema üheaegne vanemapuhkusel olemine. Hüvitise väljavõtmise õigus pikeneb kokku lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Selline paindlikkus annab võimaluse samal ajal panustada nii lapse kasvatamisesse kui ka tööellu, toetab isade osalemist laste eest hoolitsemisel ja vähendab loodetavasti ka noorte naistega tööturul pahatihti kaasas käivat stigmat, et kindlasti saab ta kohe lapsed ja jääb nendega mitmeks aastaks koju, seega pole mõtet teda edutada ega palka juurde anda.

Kuigi ka praegu on isadel vanemahüvitisele õigus, kasutab seda võimalust vaid umbes seitse protsenti isadest. Selline naiste-meeste osakaal on muutumatuna püsinud juba pikalt. Rääkides isade suuremast osalemisest väikelaste eest hoolitsemisel, on väga positiivne nn isakuu loomine. Teiste riikide kogemus näitab, et sellise kasuta-või-kaota põhimõttel hästitasustatud isapuhkuse sisseviimine tõstab vanemapuhkust võtvate isade osakaalu hüppeliselt.

Kriitiline võiks olla selle suhtes, miks on isade individuaalosa kehtestamisel valitud väga ettevaatlik lähenemine. Välja on pakutud vaid ühe kuu pikkune isade individuaalosa, mis praegusele vanemahüvitise perioodile lisandub. Pikem isadele mõeldud osa, eriti kui see hõlmaks vähemalt osaliselt ka praegust vanemahüvitise perioodi, oleks ilmselt suuremaks (rahaliseks) motivatsiooniks, et isad ka tegelikult seda kasutaksid.

Sellest, et isad senisest enam laste eest hoolitsevad, võidavad kõik. Uuringud on kinnitanud nii positiivset mõju peresuhetele, meeste, naiste ja laste tervisele kui ka ühiskondlike stereotüüpide vähenemisele. Viimane on oluline nii meeste endi jaoks, kes saavad ehk välja murda tööd rabava üliinimese kuvandist, kui ka naistele, kes näivad tööandjale sageli ebakindla ja potentsiaalselt pikki töökatkestusi viljelevate töötajatena.

Vanemapuhkuste ja hüvitiste reformi üks eesmärke võikski olla ebavõrdsuse vähendamine tööturul. Oluline on, et naised ei oleks tööandja jaoks riskantne grupp töötajaid, kes kaovad aastateks ära. Kui ka isad hakkavad sagedamini vanemapuhkusel viibima ja see muutub Eesti ühiskonnas tavapäraseks, mõistavad ehk ka tööandjad senisest enam, et lapsevanema kohustused ja õigused on võrdselt nii emadel kui ka isadel. See muudab ettevõtted ja organisatsioonid töö- ja peresõbralikumaks ja aitab vähendada palgalõhet.