Teder: ajalooline negatiivne kogemus ei tohi määrata meie olemist tulevikus

Õiguskantsler Indrek Teder. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul ei tohi seni Eesti-Vene rahvussuhteid tugevalt mõjutanud nn ajalooline hirm jääda määravaks ka tulevikus.

Tallinnas toimus täna Briti Nõukogu korraldatud seminar «Eesti teekond sallivuseni», kus esines ka õiguskantsler Indrek Teder, kes mainis oma sõnavõtu alguses, et kuna õiguskantsler on kriitik ehk lihtsamalt öeldes norija, siis ei saa ta jätta norimata ka käesoleva ürituse kallal.

Nimelt valmistas Tederile veidi ebamugavust seminari pealkiri. «Samamoodi võiks ette kujutada, et näiteks Eesti välisministeerium korraldaks Cambridge’is seminari «Briti teekond iseseisvuseni». Tahan öelda, et kuigi jagan ürituse ideed, on asjal samas kergelt juures imperialistlik-patroneeriv maitse, kuigi seda tasakaalustab mõnevõrra tõsiasi, et teemade hulgas on ka Briti-kriitilisi sõnavõtte Briti enda vähemustelt,» rääkis Teder.

Asudes seminari teema juurde ning rääkides Eesti teekonnast sallivuseni, küsis Teder: «Sallivuseni kelle suhtes? Tolerantsuse küsimus on paljuski küsimus ka selle kohta, keda defineerime ’oma’ ja keda ’võõrana’. Tavaliselt ’omade’ suhtes ju tolerantsusele üles ei kutsuta, seda eeldatakse».

Teder rääkis, et kuna Eesti muudeti paljurahvuseliseks just Nõukogude okupatsiooniga , mil eestlasi deporteeriti Venemaale ja Eestisse asustati mitte-eestlasi, peitub paljudes inimestes alateadlik hirm. «Ma julgen seda nimetada paranoiaks, et okupatsioon kordub ning eestlased kas hävitatakse või deporteeritakse või nad on sunnitud kodumaalt põgenema,» nentis ta.

Seda hirmu hoiab õiguskantsleri sõnul tugevana ka asjaolu, et praktiliselt igas Eesti peres on mõni esivanem olnud kas Nõukogude vanglas või deporteeritud Siberisse.

Samas on Tederi hinnangul tunda ka osade vene keelt kõnelevate inimeste kibestumust ja umbusku Eesti riigi suhtes. «Seda võiks määratleda tõrjutusena. Seega Nõukogude impeerium suutis oma riiklikes huvides luua rahvusi vastandavat poliitikat, mis annab tunda ka veel täna, kuigi impeerium on juba ligi 20 aastat möödanik,» tõdes ta.

Tederi sõnul ei saa ega tohigi kaasajal samastada inimest, tema rahvust ja riiki, vaid tuleb lähtuda isikust ja tema põhiõigustest. «Leian, et ajaloolisest hirmust on võimalik üle saada just selle kaudu, et esiplaanile tuleb seada see, mis ühendab, mitte see, mis lahutab,» märkis ta.

Tederi arvates ei tohiks ajalooline negatiivne kogemus määrata meie olemist tulevikus. «See ei tähenda loomulikult ajaloolise tõe salgamist,» lisas ta.

Eestis on õiguskantsleri hinnangul spetsiifiline omade võõrastest eristamise situatsioon, mis on seotud kodakondsusega. Nimelt, tuginedes Nõukogude anneksiooni õigusvastasusele, on Eesti alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal keeldunud andmast automaatselt kodakondust Nõukogude perioodil sisserännanutele. Selle asemel on pakutud naturalisatsiooni, mis on eeldanud riigikeele eksami sooritamist ja ka konkreetselt väljendatud inimese tahet Eesti kodanikuks saada.

Täna on Tederi sõnul Eestis umbes 100 000 mittekodanikku. 1. jaanuari seisuga on Eestis 1810 määratlemata kodakondsusega alla 15-aastast last, kellel on elamisluba. Lisaks elab siin 508 määratlemata kodakondsusega alla 15-aastast last, kellel puudub elamisluba.

Mittekodanike arv Tederi sõnul küll väheneb, kuid mitte sellise kiirusega, mis kõigi püsielanike demokraatliku kaasatavuse põhimõtete seisukohast oleks soovitav. Seetõttu tegigi õiguskantsler oma aastaülevaates riigikogule ettepaneku, et Eestis kodakondsuseta vanemate perre sündinud laps võiks saada automaatselt kodakondsuse, kui vanemad pole selle vastu.

Praegu kehtib süsteem, et kui kodakondsuseta vanematel on alla 15-aastane laps, siis saavad vanemad lapsele vastava avaldusega taotleda Eesti kodakondsuse andmist.

«Minu ettepanek on võetud vastu suhtelise vaikusega. Nende jaoks, kes Eesti riigi rahvuskeskseid põhialuseid kritiseerivad, oleks see samm nagunii üksnes vaid kosmeetiline ja ebapiisav. Eesti poliitikute ja parteide enamus aga on asunud ilmselt seisukohale, et küll aeg annab arutust ja et kodakondsusetuse probleem laheneb aja jooksul niikuinii. Tõenäoliselt lahenebki, aga mitte piisavalt kiiresti ja ilmselt mitte ka täielikult,» rääkis Teder.

Ta märkis, et ettepanek muuta laste osas naturalisatsiooni reeglistikku ei ole tehtud uisapäisa, vaid on kantud laiemast poliitilisest filosoofiast. «Kui me täiskasvanutele saame öelda, et õppige eesti keel ära ja näidake ka ise üles tahet, siis laste ja noorte osas see argument päris nii ei päde. Need lapsed ei ole ju enam sündinud NSVL-is, vaid täielises Eesti Vabariigis. Järelikult on Eesti riigil ka kõik võimalused nendele lastele koolihariduse kaudu eesti keelt ja meelt õpetada,» põhjendas õiguskansler oma seisukohta.