/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2016/05/26/5435955t1h4113.jpg)
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus ja kaotatakse alaealiste komisjonid, teatas riigikogu pressiteenistus.
Alaealiste komisjonid kaotav seadusemuudatus läbis esimese lugemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna oli parlamendi suures saalis esimesel lugemisel muudatused, millega kuulutatakse muu hulgas kehtetuks paarikümne aasta vanune alaealiste mõjutusvahendite seadus. Koos sellega kaovad eelnõu heakskiitmisel tuleva aasta 1. jaanuarist lapseealiste õigusrikkujatega tegelenud alaealiste komisjonid.
Eelnõu eesmärk on tagada, et lapsed pääseksid abistavatele teenustele, olenemata sellest, kas nad on pannud toime õigusrikkumise, ning et õigusrikkumise juba toime pannud lastega tegeletaks võimalikult tulemuslikul viisil, kommenteeris sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Kohalikud omavalitsused saavad eelnõuga õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik, kui aga õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist.
Iva rääkis, et lapse abistamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on kõige tulemuslikumad tegevused ühest küljest taastava õiguse põhimõtteid järgivad ehk kannatanut kaasavad sekkumised ning teisest küljest lapse abistamisele suunatud, tema kõige sügavamate probleemide lahendamisega süvitsi minevad tegevused.
«Alaealiste komisjonide formaat, kus laps peab andma aru oma teo eest täiskasvanute paneeli ees, ei sobi hästi kummagi eesmärgi saavutamiseks,» märkis ta. «Alaealiste komisjon on praegusel hetkel nagu kahes funktsioonis, ta on ühest küljest selline ärakuulav ja ka vahest ülekuulav ja siis ta peaks pakkuma lahendusi ja ta peaks samal ajal ka karistama - need funktsioonid omavahel lihtsalt ei haaku.»
Kuigi paljud spetsialistid on teinud Iva hinnangul ebasobiva formaadi kiuste võimalikult head tööd komisjoni ette sattunud laste abistamisel, on edaspidi nendel spetsialistedel võimalik lapsi abistada palju paremini ja paindlikumate meetoditega. Iva sõnul tuleb abi osutada võrgustikutöö põhimõtet järgides, kõikide erialaspetsialistide koostöös ja seejuures on iga kohaliku omavalitsuse otsustada, millises töökorralduslikus vormis neid otsuseid vastu võetakse.
Iga kohalik omavalitsus võib näha ette kohustusliku korra, et teatud otsuseid, näiteks kohtule avalduse tegemine lapse kinnise lasteasutuse teenusele suunamiseks, ei tee mitte üks töötaja üksi, vaid vastav komisjon, täpsustas ta.
Iva rääkis, et sel aastal töötatakse koos sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksusega selle nimel, et kui mõnes alaealiste komisjonis on hästi toiminud spetsialistide vaheline võrgustiku töö, siis see koostöö jätkuks edaspidi kas laste ja perede komisjonis või muus sarnases vormis.
Seni on alaealiste komisjonid suunanud lapsi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid selle otsuse aluseks on olnud õigusrikkumine, mitte sisuline vajadus last aidata. Eelnõu näeb ette, et lapse vabadusi võib piirata vaid minimaalsel vajalikul määral ning kogu tegevus peab olema suunatud sellele, et laps suudaks ennast või teisi kahjustavast käitumisest edaspidi hoiduda.