Tallinna vene kooli juht on aastaid keelenõudele vilistanud

Sergei Garanža. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Ehkki Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža on juba aastakümneid keelenõude täitmisest kõrvale hoidnud ja annab intervjuusid üksnes vene keeles, väidab ta, et kui keeleinspektorid temaga vestlema tulevad, tõestab ta neile suurema vaevata, et oskab eesti keelt kõrgtasemel.

Teisipäeva õhtul oli «Aktuaalse kaamera» eetris saatelõik valitsuselt erandit taotlevatest vene koolidest. Saatelõigus sai sõna ka koolijuht Garanža, kes andis intervjuu vene keeles.

Selles poleks midagi imelikku, kui ta poleks koolidirektor. Nimelt nõuab seadus, et koolidirektor oskab eesti keelt C1 ehk kõrgtasemel.

Kuid veel tunamullu tegi keeleinspektsioon koolidirektorile ettekirjutuse, sest ta ei olnud nõutud tähtajaks vastava keeletaseme eksamit teinud. Alates 2012. aastast on keeleinspektsioon Garanžale teinud koguni neli ettekirjutust.

Keeleinspektsiooni läbikäimine kauaaegse koolijuhiga ulatub isegi 1990-ndatesse aastatesse ning ka ajakirjanduses on sellest korduvalt kirjutatud.

Garanža eesti keeles rääkimisest: «Ma võiksin seda teha, aga milleks? Te ei ole ju keeleinspektsioon. Kui keeleinspektorid tulevad mu keeleoskust kontrollima, küll ma siis räägin nendega ja tõestan, et oskan vajalikul määral eesti keelt».

Uus tähtaeg kukub varsti

Kogu lugu on seda kummalisem, et Linnamäe Vene Lütseum tahab osaleda pilootprojektis, millega ei pea kool tõenäoliselt gümnaasiumiastmes kinni pidama 60-40 protsendi keelenõudest, kuid mis omakorda tähendab, et koolilõpetaja peab senisest raskema eksami tegema.

Nimelt tahab koalitsioon tõsta senise keeleeksami tase kõrgemaks, B2-lt C1-le. Ehk siis, kool tahab, et nende õpilased saavutaksid pärast kuueaastast õppimist gümnaasiumi lõpuks C1-taseme (mis on nõutud näiteks arstidelt ja juristidelt), samal ajal kui koolijuht Garanža on seaduses nõutava eksami tegemisest juba aastaid kõrvale hiilinud.

Ministeerium: Garanža suhtumine ei ole õpilastele parim eeskuju

Kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm: «Keeleinspektsioon kuulub haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ja keelenõuete täitmise ning kontrollimisega seonduvat on inspektsiooni juht juba kirjutises kommenteerinud. Koolijuhi ülesannete hulka kuulub ka õpikeskkonna kujundamine, millest tulenevalt on koolijuht väärtuste kandja ja kooliperele eeskuju. Sellest tulenevalt ei ole ministeeriumi hinnangul artiklis kirjeldatud suhtumine eesti keele kasutamisse õpilaste jaoks parim eeskuju.»

2015. aastal määrati Garanžale koos ettekirjutusega sunniraha 600 eurot, mis jäi seadusega lubatud ülempiirile mõnekümne euroga alla. Ka anti talle eksami tegemiseks uus tähtaeg – 1. märts 2017.

Toona tegi inspektor koolijuhile ka hoiatuse, et kui ta selleks ajaks ei saa eksamit tehtud, peab ta jälle sunniraha maksma. See tähendab, et palju aega pole Garanžal eksami tegemiseks enam jäänud. 

Koolijuht: ma võiksin eesti keeles rääkida, aga milleks?

Garanža, kes sattus 2014. aastal skandaali, sest tema kooli 1. klassi õpilased tegid klassipilti sirbi ja vasara taustal, ütles ise Postimehele, et keeleinspektsioon tegi ettekirjutuse, mille ta kavatseb tähtajaks täita. 

«Ma ei pea eksamit tegema, vaid keeleinspektsiooniga vestlema, et oma keeleoskust tõestada. Ma ei tea, millal keeleinspektsioon mind kontrollima tuleb. Kuupäeva ei ole kokku lepitud, millal nad minuga vestlema tulevad, sõltub keeleinspektsioonist,» ütles Garanža vene keeles.

Ajakirjaniku küsimusele, kas Garanža võiks vestelda ka eesti keeles, ütles ta, et ei pea seda vajalikuks. «Ma võiksin seda teha, aga milleks? Te ei ole ju keeleinspektsioon. Kui keeleinspektorid tulevad mu keeleoskust kontrollima, küll ma siis räägin nendega ja tõestan, et oskan vajalikul määral eesti keelt,» rääkis Garanža. 

Kõlvart: Garanžast poleks mõistlik loobuda

Postimees uuris Tallinna abilinnapealt Mihhail Kõlvartilt, miks aktsepteerib linn seda, et koolijuht pole enda keeletaset tõestanud nii, nagu nõutud on. Hariduse eest vastutav abilinnapea selgitas:

Foto: Mihkel Maripuu

«Tallinna haridusametil ei ole direktoriga olnud probleeme ei kooli asjaajamise pidamisel ega ka ameti korralduste täitmisel. Aastate jooksul on Sergei Garanža tõestanud ennast pädeva koolijuhina. Ta on saavutanud väga häid tulemusi Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi juhtimisel ning koolielu korraldamisel, olles üks parimatest koolijuhtidest Tallinnas. Meil tegelikult ei ole ükski hea direktor ülearu ning temast loobumine ei ole linna hariduselu silmas pidades mõistlik. Tean, et Sergei Garanža püüab täiendada oma eesti keele oskust süstemaatiliselt nii kursustel kui ka eraviisiliselt.»

Keeleoskuse tõestamiseks kaks võimalust

Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk ütles Postimehele, et Garanža peab pärast 1. märtsi järelkontrolli käigus tõestama, et tema eesti keele oskus vastab C1 tasemele. Seda on tal võimalus teha kahel moel.

Üks võimalus on sooritada C1-taseme eksam ning esitada seejärel inspektsioonile tasemetunnistus. Kuna Garanžal on olemas varem välja antud tööalase eesti keele oskuse D-kategooria tunnistus, annab keeleseadus talle ka sellise võimaluse, et kui tema tegelik keeleoskus vastab ametikohale kehtestatud nõuetele ehk C1-tasemele, ei pea ta uut tasemeeksamit sooritama.

«Sel juhul selgitatakse tema tegelik eesti keele oskus välja vestluse käigus keeleametnikega. Kui vestlusel selgub, et tema tegelik keeleoskus vastab C1-tasemele, ei pea ta uut eksamit sooritama. Kui ei vasta, tuleb tal sooritada uus C1-taseme eksam,» selgitas Tomusk.

Postimehe küsimusele, kas inspektsioon peabki nõude mittetäitmise puhul koolijuhile lõputult ettekirjutusi tegema, vastas Tomusk, et seaduse järgi võib sunnivahendit kuni eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Seejuures ei ole piiratud kordade arv ja ka ajalisi piiranguid ei ole.

«Oluline on, et töötaja nõude täidaks. Isiku töölt vabastamise õigust keeleinspektsioonil ei ole, see on tööandja pädevuses,» lisas Tomusk.