Riigikontrolli salajane audit: kaitseväe lahinguvalmidus on märkimisväärselt arenenud

Kaitsevägi esitles jalaväe lahingumasinat CV9035 mullu oktoobris Tapa polügoonil. Foto: Eero Vabamägi

Kaitseministeeriumis ja kaitseväes on viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduses märkimisväärne areng ja kaitseväe üksuste mehitatus ja varustatus on aastatel 2012–2016 paranenud, leiab riigikontrolli audit.

Riigikontrolli hinnangul peaks kaitseministeerium ja kaitsevägi siiski senisest enam pöörama tähelepanu õppekogunemise osaluse suurendamisele ja ajateenistuse katkestajate hulga vähendamisele.

Riigikontrolli auditi täistekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang kuni aastani 2022, aruande lisad on salajased.

Audit kinnitab, et kaitseväe lahinguvalmidust on arendatud süsteemselt ja see on olnud kooskõlas «Riigikaitse arengukavas 2013–2022» seatud eesmärkidega. Kaitseväe mehitatuse ja varustatuse parandamine on olnud võimalik, kuna praegune riigikaitse arengukava on planeeritud – erinevalt «Sõjalise kaitse arengukavast 2009‒2018» – realistlikult ja selle elluviimiseks on olnud ka raha.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. Möödunud aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Mehitatuse tagamiseks on ajateenijate väljaõpetamine ja reservväelaste õppekogunemiste läbiviimine suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas ettenähtud prioriteetsuse järjekorras. Samas ei suudeta tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi.

Ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine

Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest sobivad.

Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6 protsenti ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4 protsenti. Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Audit näitas, et viimase nelja aasta jooksul on aruandlussüsteemi muudetud paremaks ja välja töötatud aruandlussüsteem annab otsustajatele regulaarse ülevaate kaitseväe lahinguvalmiduse hetkeseisust.

Kuna see aruanne pannakse kokku mahukate andmetabelite põhjal käsitsi, siis võtab selle koostamine põhjendamatult palju kaitseväe ressurssi ja aruandes on andmete sisestamisest põhjustatud ebatäpsusi. Aruandlusformaadis puudub ülevaatlik info selle kohta, kui kaugel ollakse riigikaitse arengukava 2013–2022 eesmärkide saavutamisega. Kaitseministeerium on mullu riigikaitse arengukava uue versiooni (aastateks 2017–2026) koostamisel aruandlussüsteemi täiustanud ja mitmed auditis tuvastatud puudused kõrvaldanud.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid aruandes tehtud järelduste ja soovitustega.

Kaitseminister Margus Tsahkna hinnangul kinnitab riigikontrolli audit, et kaitseväe 21 000 kiirreageerimise struktuuri varustatuse tase ja lahinguvõime on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud.

Kaitseminister nentis, et aruanne pöörab tähelepanu väljakutsetele, mis puudutavad ajateenistusest väljalangevust ja õppekogunemistel osalemist. «On oluline, et ajateenistuse läbimine oleks võimalik paljudele noortele ja seda sõltumata soost. Seetõttu analüüsime ka võimalusi muuta ajateenistusse võtmise tingimusi ja ajateenistuse ajal antavat väljaõpet, et teenistust oleks võimalik kõigil läbida ja seda ei peaks katkestama,» lausus ta.

Tunamullu läbiviidud reservi suurõppus Siil ja eelmise aastal korraldatud Eesti ajaloo esimene reservväelaste lisaõppekogunemine Okas tõestasid Tsahkna arvates, et demograafilistest väljakutsetest hoolimata reservarmee mudel toimib ja on jätkusuutlik. «Samas kinnitan, et kõik reservüksused saavad nõuetekohaselt mehitatud. Välkõppuse Okas käigus testisime käsuliini ja reservväelaste kutsumise erinevaid viise,» sõnas ta ja lisas, et lisaõppekogunemise õppetundidest tehakse järeldused, kuidas korraldada tulevikus tõhusamalt õppustele kutsumist.

Eesti kulutused riigikaitsele

Aastatel 2013–2016 on kulunud riigikaitsele 1,6 miljardit eurot (keskmiselt 400 miljonit eurot aastas). Tänavu on planeeritud kaitse-eelarve 482 miljonit eurot.

Alates 2012. aastast on Eesti planeeritud kaitse-eelarve olnud NATO soovitusele vastaval tasemel, vähemalt 2 protsenti SKPst. Kaitsekulude püsimine 2 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist annab võimaluse hoida kaitse-eelarves personali-, tegevus- ja investeeringukulud enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et peale palgakulude on piisavalt raha väljaõppeks ning kaitseväelastele uue varustuse ja relvastuse hankimiseks.