/nginx/o/2011/03/10/534834t1hb2a6.jpg)
ELi statistikaameti Eurostati andmetel toodeti 2009. aastal kõikides ELi liikmesriikides kokku keskmiselt 513 kg olmejäätmeid inimese kohta, Eestis on vastav näitaja aga oluliselt väiksem.
Eurostat: Eesti paistab silma olmejäätmete vähesusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on ühe inimese kohta toodetavate olmejäätmete arv üks ELi väiksemaid: nagu Tšehhis, Poolas, Lätis, Slovakkias, Leedus ja Rumeenias, tekitati ka meil olmejäätmeid alla 400 kg inimese kohta.
Kõige rohkem, üle 800 kg inimese kohta, toodeti olmejäätmeid Taanis. Järgnesid Küpros, Iirimaa ja Luksemburg, kus olmejäätmete kogus oli 700 ja 800 kg vahel.
Keskmiselt 504 kg olmejäätmeid inimese kohta läks käitlusse: 38 protsenti ladestati prügilatesse, 20 protsenti põletati, 24 protsenti võeti ringlusse ning 18 protsenti kompostiti.
Jäätmekäitlusmeetodites on liikmesriikide vahel endiselt suuri erinevusi. Kui Bulgaarias ladestati kõik jäätmed prügilatesse, siis Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Belgias ja Rootsis võeti üle poole jäätmetest ringlusse või kompostiti. Ringlussevõtt on kõige levinum Saksamaal (48 protsenti jäätmetest), Belgias ja Rootsis (mõlemas 36 protsenti). Kompostimisel on esirinnas Austria (40 protsenti), Itaalia (32 protsenti) ja Holland (28 protsenti).
Jäätmeid põletatakse kõige rohkem Rootsis (49 protsenti kõikidest jäätmetest), Taanis (48 protsenti), Hollandis (39 protsenti) ja Luksemburgis (36 protsenti).