/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/09/07/5803913t1hebf2.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei luba seadus praegu maksta hüvitust haldusreformi tõttu töö kaotavatele ametnikele. Lahendus oleks rahandusministeeriumil muuta ühinemislepingut või algatada seda lubav seaduseelnõu.
Seadus keelab ametnikele haldusreformiga seoses hüvitist maksta (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iseenesest on soov maksta üldises korras ettenähtuist suuremaid hüvitisi antud olukorras mõistetav. Ühinemiste käigus on võimalik üheaegselt sama valdkonna teenistujate suurearvuline koondamine, millega võib kaasneda tavalisest raskem tööturuolukord selles valdkonnas,» kirjutas õiguskantsler Ülle Madise oma märgukirjas.
Ta lisas, et teenistujate keerulisse olukorda sattumine võib õigustada suurema koondamishüvitise maksmist, kuid seda ei või teha seadusega vastuolus olevalt. Seetõttu saadab õiguskantsler rahandusministeeriumile oma seisukohast koopia, et kaaluda tavalisest suurema hüvitise maksmist võimaldava erinormi seaduseelnõu väljatöötamist. «Kui seadusandja ei kehtesta vastavat erinormi, siis tuleb ühinemisleping avaliku teenistuse seadusega kooskõlla viia,» seisab kirjas.
Õiguskantsler hakkas teemaga tegelema, kui tema poole pöördunud inimene viitas Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ühinemislepingule, mille kohaselt makstakse valdade ühinemisega seoses koondatavatele ametnikele ja töötajatele lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele täiendavalt preemiat. Ühinemislepingu kohaselt oleks preemiat makstud kolm kuupalka ühe- kuni viieaastase teenistusstaaži puhul ning kuus kuupalka üle viieaastase staaži puhul. Sellise preemia maksmine on seadusega vastuolus.