Valitsuse tegevus jäi kõige kesisemaks perepoliitika vallas

Perepoliitika ja raha Foto: SCANPIX

Kui Andrus Ansipi teine valitsus suutis vaatamata ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile ja sellest tulenenud 2009. ja 2010. aasta piiratud eelarvevõimalustele enamuse valitsuse tegevusprogrammist ellu viia, jäi selle kabineti kesisemaks valdkonnaks perepoliitika, kus suudeti ellu viia vaid 53 protsenti kavandatust.

Kõige vähem planeeritud eesmärkidest on suudetud lisaks perepoliitikale saavutada palgapoliitika (75 protsenti) ning sotsiaal- ja tervisepoliitika (79 protsenti) valdkondades.

Pere-, palga- ning  sotsiaal- ja tervisepoliitika puhul on peamiseks põhjuseks finantsvahendite piiratus võrreldes 2007. aasta plaanidega, mil valitsuse tegevusprogramm koostati, seisab riigisekretäri koostatud ülevaates.

2007. aastal riigikogule valitsuse programmi tutvustades seadis peaminister valitsuse edukuse peamiseks mõõdupuuks positiivse iibe saavutamise. Selle eesmärgi suutis valitsus ka täita. 2006. aastal oli iive -2439. 2010. aastal jäi iive statistikaameti esialgsetel andmetel vaid 5 inimese võrra negatiivseks.

Positiivse trendi põhjusteks on sündide arvu suurenemine (sh kunstliku viljastamise teel sündinud laste arvu hüppeline kasv pärast valitsuse vastava programmi käivitamist) ning surmajuhtude arvu võrdlemisi kiire vähenemine (sh on oluliselt vähenenud õnnetusjuhtumistes hukkunud inimeste arv).

Perepoliitikas on valitsuse üheks eesmärgiks olnud lasteaiakohtade puuduse vähendamise ja lastehoiuteenuse kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamine. Kuigi valitsusel ei õnnestunud täita eesmärki suunata selleks 400 miljonit krooni aastas, on erinevate vahendite kaudu lasteaedadele lisaks tavapärasele rahastamisele suunatud aastatel 2007-2010 488 miljonit krooni.

Perepoliitika valdkonnas peatati järgmiste valitsusliidu programmi kirjutatud eesmärkide ja lubaduste täitmine:

• Isade rolli väärtustamiseks maksta isale ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat hüvitist tema palga alusel analoogselt vanemahüvitise põhimõtetega.
• Ergutada kolmanda ja neljanda lapse muretsemist perre, selleks muuta seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale vanemahüvitise maksmise perioodi jooksul täiendavat toetust 0,5-kordse vanemahüvitise ning alates neljandast lapsest ühekordse vanemahüvitise määras (seadustatakse nn Eesti taassünni preemia). Vanemahüvitise seaduse muudatused pidi algse plaani järgi vastu võetama 2007. aasta esimesel poolel.
• Maksta alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest lapsetoetust kolmanda ja järgmise lapse kohta 2000 krooni kuus.
• Et tagada väikelastega peredele haiguse korral hool ja arstiabi, maksta riigil vanemahüvitist saava vanema eest vanemahüvitise määra alusel 13 protsendilist ravikindlustusmaksu – väikelastega perede terviseriskid saavad kindlustatud.
• Väärtustamaks laste kasvatamist tõsta kodus oleva vanema riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi vanemahüvitise maksmise järgsel ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni üheni.
• Suurendada vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni makstavat lapsehooldustasu määra  2009. aastaks 1200 kroonilt 1600 kroonini kuus
• Kehtestada riikliku ringiraha: 2000-kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6–19-aastasele) lapsele, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Ringiraha administreerimine pidi hakkama toimuma omavalitsuste kaudu. Eesmärk oli hoida lapsed pahedest eemal ja anda igale lapsele võimalus osaleda vähemalt ühes spordi- või huvialaringis.
• Hakata lasterikka pere toetust maksma alates viiendast lapsest (praegu alates seitsmendast).

Riigisekretär Heiki Loot esitas neljapäeval valitsusele ülevaate valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi täitmisest ning selle põhjal koostatud valitsuse poliitikate arendamise peamiste väljakutsete raporti. Valitsuse tegevusprogrammis oli kokku 321 lubadust ja eesmärki, millest on täielikult või osaliselt täidetud 90 protsenti.