Teabeamet: Venemaa üritab ilmselt kasutada Eesti vastu ära ELi eesistumist

Teabeameti hinnangul üritab Venemaa Eesti-vastases mõjutustegevuses tõenäoliselt ära kasutada 1. juulil algavat eesistumisperioodi Euroopa Liidu Nõukogus, seda nii valeinfo levitamise kui ka pahatahtliku kübertegevusega.

Teabeamet leiab, et Venemaa üritab kasutada Eesti-vastases mõjutustegevuses ära NATO liitlasvägede saabumist, Eesti eesistumisperioodi Euroopa Liidu Nõukogus, Venemaa relvajõudude suurõppust Zapad-2017 ja kohalike omavalitsuste valimisi.

Kõigi nende sündmustega võivad kaasneda desinformatsiooni levitamise kampaaniad vene- ja muukeelses meedias ning suhtlusvõrgustikes, eesmärgiga Eestit diskrediteerida ja tekitada pingeid nii Eesti ühiskonnas kui ka suhetes teiste riikidega.

Ka peab teabeamet võimalikuks, et Eesti eesistumise ajal sageneb Eesti-vastane pahatahtlik kübertegevus, et seada kahtluse alla Eesti kui e-riigi maine ja kahjustada riigi infosüsteemide toimimist.

Vaenulikust mõjutustegevusest lähtuvat ohtu vähendab siiski suurenev teadlikkus Venemaa kasutatud meetoditest ning Venemaa retoorika ebausaldusväärsus.

Teabeameti peadirektor Mikk Marran ütles täna raamatu esitlusel, et Eesti peab olema Venemaa mõjutustegevuseks valmis kogu aeg, aga selle aasta teisel poolaastal on mitu sündmust, mis võivad idanaabri sellist tegevust hoogustada.

«Euroopa Liidu eesistumine on sündmus, mis tõmbab tähelepanu,» ütles Marran.

Lätil on Venemaa mõjutustegevusega kogemus 2015. aastast, kui Eesti lõunanaaber oli Euroopa Liidu eesistuja. Marrani sõnul kasutati siis Lätis erinevaid tehnikaid ja tööriistasid pingete ja segaduse tekitamiseks. Teabeameti juht lisas, et detailidesse ei saa ta selle teema puhul laskuda.

Gazpromi lobistid üritavad mõjutada Balti riike soosima Nord Streami

Teabeameti andmetel on Venemaa gaasikompanii Gazprom rajatava torujuhtme Nord Stream 2 palgatud lobitöö tegijad üritanud panna Balti riike unustama torujuhtmete rajamise geopoliitilisi tagajärgi ning võtma neutraalsemat või soosivamat positsiooni.

Nord Stream 2 esindajad on 2016. aastal üritanud avaldada propagandaartikleid meedias ja organiseerida otsekui juhuslikke kohtumisi riigijuhtidega.

Samas on Gazprom teabeameti andmetel arvestanud Eesti vastuseisuga Nord Stream 2 rajamisele. Sellegipoolest loodab Gazprom, et Eesti vastuseis ei ilmne ühisavalduste ega muude avalike seisukohavõttudena.

Teabeamet märkis, et torutrassid Nord Stream ja Turkish Stream on Euroopa Liidu mõnede liikmesriikide, näiteks Saksamaa huvides, samas kahjustavad need mõne Euroopa Liitu mittekuuluva riigi, näiteks Ukraina huve. Uute gaasiühendustega suureneb Venemaa võimekus mõjutada negatiivselt Euroopa Liidu stabiilsust ja julgeolekut.

Hakati tootma pseudoteaduslikke materjale Balti riikidest

Uus näide Vene mõjutustegevusest Balti riikide suunal on 2016. aasta aprillis Peterburis registreeritud Vene Balti Uuringute Assotsiatsioon (VBUA), kes üritab end näidata tõsiseltvõetava sotsiaal- ja humanitaarteadlaste ühendusena. Tegelikult on VBUA peamine töö toetada Venemaa riiklikku mõjutustegevust Balti riikide suunal, avaldades pseudoteaduslikke publikatsioone ja korraldades konverentse.

VBUA tekkelugu on lähedalt seotud fondiga Ajalooline Mälu, mille direktor Aleksandr Djukov 2014. aastal VBUA taolise ühingu loomise idee esimesena välja käis. Ajalooline Mälu sai 2015. aastal Venemaa presidendi administratsiooni konkursilt 1,5 miljonit rubla ehk 20 000 eurot toetust, et korraldada VBUA esimene konverents mullu 22.- 23. aprillil Kaliningradis.

VBUA tegevuse teravik on suunatud Balti riikide diskrediteerimisele teaduslikuna näivates artiklites ja kogumikes. VBUA tooted on tendentslikud ja teaduslikku väärtust neil ei ole. 2016. aastal välja kuulutatud teadustööde konkursile taheti uurimusi muu hulgas järgmistel teemadel – Balti riikide roll idapartnerluses kui instrumendis Venemaa ohjeldamiseks, otsesed ja varjatud sõnavabaduse piiramise mehhanismid Balti riikides kui natsionalistlike režiimide võimul püsimise vahend ja nõukogude okupatsiooni teooria kui Läti, Leedu ja Eesti riikluse nurgakivi.

Eesti jääb vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks

Teabeameti andmetel pandi eelmisel aastal Eesti riigiasutuste vastu toime mitu pahatahtlikku küberrünnakut ja Eesti jääb nii eraldi kui ka NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina ka tänavu vaenuliku kübertegevuse sihtmärgiks.

Teabeamet kirjutab oma aastaraamatus, et Venemaa kujutab endast kübersfääris Eestile suurimat ohuallikat. 2016. aastast on teada Eesti riigiasutuste välisvõrkude korduvaid kaardistamisi ja proovirünnakute kampaaniaid.

Eelmisel aastal langesid andmepüügirünnakute sihtmärgiks riigikogu, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate postkastid.

Teabeamet tõi taoliste rünnakute puhul näiteks ka möödunud aastal aset leidnud juhtumi, kui üritati varastada Bellingcati uurimisrühma soomlasest liikme valduses olevat infot, mis puudutas Ukraina sõjalist konflikti ja reisilennuki H17 allatulistamise uurimist.

Teabeamet ei pea tõenäoliseks, et tänavu üritataks koordineeritud küberrünnaku abil halvata mõnda kriitilist Eesti taristut, samas on selge, et Eestis viibivad NATO üksuste liikmed on jätkuvalt vaenulike eriteenistuste küberluure teravdatud tähelepanu objekt.

Vaadates mullu Ameerika Ühendriikides segadust külvanud küberrünnakuid ja Läti Euroopa Liidu eesistumise kogemust 2015. aastal, on ka Eesti puhul tõenäoline välisriikide küberkurjategijate täiendav aktiviseerumine Eesti eesistumise ajal tänavu teisel poolaastal. Selliste katsete eesmärk on seada kahtluse alla Eesti kui e-riigi maine ja riigi toimimine ning ühel või teisel viisil kahjustamine.

Teabeameti andmetel on endiselt aktiivsed Venemaa valitsuse ja eriteenistustega seotud küberrühmitused, kes planeerivad hoolikalt rünnakuid väljavalitud sihtmärkide vastu. Sihtmärkide seas on Euroopa Liidu ja NATO institutsioonide, samuti Venemaa huviorbiidis olevate riikide valitsuste infosüsteemid.

Veebiruumis toimuvat infovahetust kasutavad Venemaa eriteenistused lähteplatvormina sihitatud andmepüügirünnakute planeerimisel ja täideviimisel. Kuigi ründajad varjuvad selliste katterühmituste taha nagu Cozy Bear, Fancy Bear või CyberBerkut, on siiski kindel, et kõigi selliste rünnakute eesmärk on teenida Venemaa infojulgeoleku doktriini huvisid. Venemaa positsiooni edendamiseks maailmas kombatakse ja pannakse proovile nii oma konkurentide kui liitlaste kübertaristuid.

Jätkub tavapärane mõjutustegevus

Teabeameti hinnangul jätkub tänavu ka tavapärane mõjutustegevus Balti riikide suunal, mida on tehtud juba aastaid. Venemaa levitab järjekindlalt sõnumit, et Eesti, Läti ja Leedu ei austa vene keelt kõnelevate elanike õigusi ja võltsivad ajalugu.

Venemaa tahab tekitada lääneriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides Balti riikidele ebademokraatlike ning probleemsete partnerite kuvandit, et nõrgestada suhteid liitlastega ja vähendada nende rahvusvahelist rolli Venemaa-poliitika kujundamisel.

Kreml tahab pingestada Vene riikliku meedia infoväljas elava Baltimaade venekeelse kogukonna suhteid põlisrahvaga, takistada nende integreerumist kohalikku ühiskonda ning külvata usaldamatust asukohariigi vastu. Ühtaegu üritatakse neile sisendada usku, et ainult Venemaa suudab nende tõeliste huvide eest seista.

Mõjutustegevuse põhiteemad Balti riikide suunal on pikka aega olnud süüdistused venekeelse elanikkonna õiguste rikkumises kodakondsuse ja valimisõiguse andmisel, vene keele staatuse ja venekeelse koolihariduse küsimuses ning ajaloo võltsimises ehk Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamises ja natside heroiseerimises.

Teabeameti hinnanul on märkimisväärne see, kuidas neid sisult erinevaid valdkondi käsitletakse omavahel seotult samadel üritustel samade inimeste poolt samade loosungite all. Näiteks kirjeldatakse venekeelse elanikkonna õiguste rikkumist kui etnokultuurilist genotsiidi ja neonatsismi avaldusvormi.

Jõuliselt on kolmanda põhiteemana lisandunud NATO liitlasvägede kohalolek. Retoorika sel suunal on vastuoluline – ühelt poolt esineb Vene meedias väiteid, et NATO provotseerib Venemaad või isegi valmistab Balti riike ette platsdarmina sissetungiks Venemaale, teisalt üritatakse Baltimaid kujutada ajalooliste komplekside käes vaevlevate mõttetute väikeriikidena, kelle õhutatav sõjapaanika ei lase suurriikidel kompromissile jõuda.