Teabeamet: Venemaa sai raketilaevade toomisega Läänemerele ranniku ründevõime

Vene raketilaev Serpuhhov 2016. aasta oktoobris Bosporuse väinas teel Mustalt merelt Läänemerele. Foto: Nura Sezer / Reuters / Scanpix

Teabeameti andmetel jätkas Venemaa uute relvasüsteemide juurdetoomist Läänemere regiooni, muu hulgas sai idanaaber oma raketilaevade toomisega Läänemerele ranniku ründevõime, mida Balti laevastikul varem ei olnud.

2016. aasta oktoobris saabusid Balti laevastiku koosseisu projekt 21631 BUJAN-M klassi raketilaevad Serpuhhov ja Zeljonõi Dol. Mõlemad keskmise suurusega lahingulaevad on varustatud raketisüsteemidega KALIBR-NK, mille laskeulatus on 2600 kilomeetrit, kirjutab teabeamet täna avalikustatud aastaraamatus.

2016. aastal paigutati kaliningradi oblastisse kõige uuemad kaldakaitse-raketisüsteemid BAL ja BASTION. Jätkuvalt harjutatakse ISKANDER-M taktikaliste raketisüsteemide viimist Kaliningradi oblastisse.  Mullu oktoobris viidi näiteks  õppuse raames tsiviilpraamil Ambal Kaliningradi oblastisse ISKANDER-M raketiüksus. Sarnane õppus toimus 2014. aasta detsembris.

Teabeameti hinnangul relvastatakse lähiajal Kaliningradi raketibrigaad tõenäoliselt alaliselt ümber ISKANDER-M raketisüsteemile.

Venemaa ründe oht NATO riikidele on madal

Teabeameti peadirektor Mikk Marran ütles täna ameti aastaraamatu tutvustusel, et Venemaa oma režiimiga on praegu ainus oht, mis võib ohustada Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust.

«Paanikaks põhjust siiski pole, 2017. aastal on sõjalise ründe oht Eestile madal, olukord on võrreldav eelmise aastaga. Seni kuini NATO jääb tugevaks ja Venemaa jääb hõivatuks lõpetamata konfliktidega Ukrainas ja Süürias, ei tasu sõjalist rünnet karta,» lausus Marran.

Ta lisas, et kuigi sõjalise ründe oht on madal, pole see päris olematu. «Eesti jaoks on oht see, kui Venemaa praegune juhtkond teeb valearvestuse ja otsustab testida NATO kollektiivkaitse toimimist. Seetõttu peame olema kogu aeg valvel,» ütles teabeameti juht.

Vene režiimil on vaja alati esiplaanil hoida välisvaenlase kuvandit, et juhtuda tähelepanu kõrvale riigisisestelt probleemidelt ja summutada ühiskonna demokraatiataotlusi.

Eesti jälgib sügisel toimuvat suurõppust Zapad-2017 väga tähelepanelikult

Venemaa relvajõudude aktiivsus on 2017. aastal tõenäoliselt kõrge ja arvatavasti jätkuvad ootamatud ulatuslikud lahinguvalmiduse kontrollid. Suurimat aktiivsust võib oodata septembris, suurõppuse Zapad-2017 ajal. Õppuse ajal harjutatakse tõenäoliselt regionaalset konflikti NATOga Läänemere regioonis.

«Kahtlemata kasutatakse vähemalt õppuse retoorika käigus ära NATO vägede koondumist Venemaa piiridele. Kindlasti jälgime oma liitlaste ja siseriiklike partneritega olukorda õppuse ajal väga tähelepanelikult,» kinnitas Marran.

Kaitseminister Margus Tsahkna märkis, et õppuse Zapad ajal tuleb Eesti piiri lähedale 108 000 täisrelvastuses hästi varustatud Vene sõjaväelast, kes teavad väga hästi, mis on endine plaan õppustel.

«Ei ole mingi kahtlust, et õppus stsenaarium näeb ette NATO ründamist. Me teame, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on muutunud närviliseks. Me teame seda, et kui tavaliselt liigub aastas Valgevenesse suurusjärgus 50-60 Venemaa sõjaväe transpordivagunit, siis selleks aastaks on tellitud sõjaväetransporti suurusjärgus 4000 vagunit. Me ei tea, kas need transpordivagunid on üheotsapiletiga või viiakse need tagasi,» rääkis kaitseminister.

Venemaa üritab saavutada Läänemerel sõjalist eelist

Teabeamet märkis, et moodsaimate operatiivtaseme relvasüsteemide ümberpaigutamisega Läänemere regioonis püüab Vene relvajõudude juhtkond suurendada võimet takistada juurdepääsu ja tegevusvabadust ning valmistada potentsiaalse sõjalise konflikti puhul sõjateatrit isoleerima.

Sõjalises planeerimises panustab relvajõudude juhtkond endiselt erioperatsioonidele, asümmeetrilistele meetmetele ning strateegilisele ja taktikalisele tuumarelvale. Need tegevused toetavad idanaabri sõjalise planeerimise pikaajalist eesmärki – kompenseerida tavavägede konventsionaalseid puudujääke võrdluses NATOga ning saavutada sõjaline eelispositsioon Lääne strateegilisel suunal.

Teabeamet märkis, et Venemaa relvajõudude juhtkonna ohupildis on USA ja NATO peamine vastane ning mistahes tegevus või tegevusetus seda maailmavaadet tõenäoliselt ei muudaks.

Teabeameti hinnangul jätkub tõenäoliselt Vene relvajõudude tugevdamine ning uute üksuste loomine Arktika piirkonnas, Krimmis ja Kaliningradis. Vene sõjalaevastik demonstreerib ka edaspidi oma kohalolekut maailmamerel ja varustab intensiivselt meritsi Süürias paiknevat väekontingenti.

Venemaa suurendab Balti suunal oma sõjalist võimekust juba kümme aastat

Kremli jutt sellest, et Venemaa alustas oma sõjalise võimekuse suurendamist Balti operatiivsuunal NATO suurema tähelepanu ja kohaloleku tõttu Läänemere regioonis pärast 2014 aasta Walesi ja 2016 aasta Varssavi tippkohtumise otsuseid, ei vasta tõele. Venemaa relvajõud on Lääne sõjaväeringkonda järjekindlalt tugevdanud juba kümmekond aastat. Selle aja jooksul on Lääne sõjaväeringkond olnud esmatähtis nii ümberrelvastumisel moodsale tehnikale, kui ka uute üksuste ja väejuhatuste loomisel.

Teabeamet märkis, et Lääne sõjaväeringkonna üksused said esimestena näiteks S-400 õhutõrjesüsteemid, ISKANDER-M raketisüsteemid, Sterguštši klassi korvetid ja Su-34 hävitajad. Ka oli Lääne sõjaväeringkond esimene, kus taastati diviisid, näiteks  2. motolaskurdiviis ja 4. tankidiviis. Lääne sõjaväeringkond sai Venemaal esimesena ka tankiarmee – 1. tankiarmee loodi 2014. aastal.

ISKANDER-M raketisüsteem. Foto: Grigori Sisojev / Sputnik / Scanpix Foto: Grigoriy Sisoev/Sputnik

Venemaa relvajõud reageerivad NATO täiendavale kohalolekule regioonis pigem taktikaliste aktsioonidega, eelkõige on aktiveerunud luuretegevus ning provokatiivsed manöövrid, näiteks Kaliningradi Su-24 pommitajate madallennud üle USA hävitaja USS Donald Cooki 11. aprillil 2016.

Vene sõjaväge kimbutab inimeste nappus

Teabeameti andmetel on Venemaa relvajõudude üks suurimaid probleeme jätkuvalt lepinguliste sõjaväelaste ja nooremspetsialistide nappus. Igast maaväe manööverbrigaadist on maksimaalselt üks pataljon täielikult või suures osas mehitatud lepinguliste sõjaväelastega. Ainult õhudessantväed ja eriüksused on paremini komplekteeritud.

Lääne sõjaväeringkond koos õhudessantvägedega on suuteline kiireks regionaalseks konfliktiks ühel operatiivsuunal välja panema maksimaalselt 30-34 pataljoni taktikalist gruppi ehk suurusjärgus 20 000-30 000 sõjaväelast. Maaväeüksusi toetab Lääne sõjaväeringkonnas kaks suuremat, kuus keskmist ning 23 väiksemat lahingulaeva, neli suurt dessantlaeva, kaks allveelaeva, umbes 120 hävituslennukit, 70 ründelennukit ja 120 helikopterit. Laiem sõjaline konflikt nõuab pikemat ettevalmistusaega, sealhulgas vägede juurde toomist Kesk- ja Lõuna sõjaväeringkonnast või reservväelaste mobilisatsiooni. Vene relvajõudude tegevusvabadust maailmas pärsivad praegu lõpetamata konfliktid Süürias ja Ukrainas.

Majanduslikud probleemid on sundinud Venemaad kaitsekulutusi mõnevõrra vähendama. Venemaa riigieelarve aastateks 2017-2019 näeb ette kaitsekulutuste vähenemist 2,7-2,8 triljoni rublani ehk 40-41 miljardi euroni. 2016. Aastal oli Venemaa riigieelarve esialgses versioonis kaitsekulutusteks planeeritud 3,1 triljonit rubla. Lühiajalised muudatused kaitse-eelarves ei mõjuta otseselt sõjalist võimekust, kuna rahastamise vähendamine mõjutab sõjatööstust tavaliselt viitega. Senine sõjaline võimekus säilib vaatamata ajutistele rahastamisraskustele, ning juba tellitud ja ehitatavad relvasüsteemid antakse relvajõududele üle. Relvastuse hangete ning suurte taristuprojektide vähendamiseks peaksid eelarvekärped olema pikemaajalised. Praegu loodab Venemaa juhtkond, et majandusraskused on ajutised.

Ukraina kriis ja Lääne sanktsioonid on mõjutanud sõjalaevade ehitust. Tuumaallveelaevade ja abilaevade tootmine kulgeb küll enam-vähem plaani kohaselt, kuid näiteks majandussanktsioonidest tingitud raskused jõuseadmete tarnimisel on mõjutanud mõne suure pealveelaeva valmimist. See ei takista aga Vene sõjalaevastikul aasta-aastalt aktiivsemaks muutumast ega sooritamast sõjalisi või jõunäitamise operatsioone nii lähiringkondades kui ka kaugetes mereregioonides.

Vaatamata majanduslikele probleemidele on sõjandus Venemaa eelarves endiselt suuruselt teine kuluartikkel (suurim kulu on sotsiaalvaldkond), mis ainuüksi ametlikel andmetel moodustab 3,7 protsenti SKPst. Venemaa riiklikud kulutused sõjandusele ei ole läbipaistvad. SIPRI metoodika järgi on Venemaa kaitsekulutuste osakaal hinnanguliselt kuni 5,4 protsenti SKPst. SIPRI on Rootsi uurimisinstituut, mille metoodikat kasutatakse riikide majandusnäitajate hindamiseks. Neljas kuluartikkel riigieelarves on sisejulgeolek, mille alla kuulub ka Rahvuskaart ehk endised siseväed. 2016. aastal muudeti riigieelarve koodeksit ning anti eelarve eest vastutavale rahandusministrile õigus muuta riigieelarve kulude jaotust 10 protsendi ulatuses otsustuskorras, läbimata eelarvemenetlust. Rahandusminister võib eelarvet muuta juhul, kui seda on vaja riigi sõjalise või sisejulgeoleku, sealhulgas luuretegevuse tagamiseks.