Michal vene koolide erandist: juhtumas on see, mida kõige rohkem kardeti

Kristen Michal. Foto: Toomas Huik

Riigikogu liige Kristen Michal (RE) peab valitsuse plaani tulla vene koolide palvele vastu ja kehtestada eesti keele õppeks erisus keskpäraseks ning pigem poliittehnoloogiliseks loosungiks.

Michal kirjutas sotsiaalmeedias, et muutused, mida uue valitsuse loomisel kõige rohkem kardeti, ongi lõpuks teoks saamas, viidates sellega järeleandmistele kodakondsus-, haridus- ja keelepoliitikas.

Järgnevalt avaldab Postimees Kristen Michali mõtted muutmata kujul:

Kirjutasin pisut aega tagasi murest. Öeldakse, et muretsemine on iga Eesti inimese loomulik seisund. Asju muretsed, kodu muretsed jne. Kuid seekord kahjuks mitte asjata, see, millele viitasime, kui uut valitsust suitsunurgas kokku klopsiti, ongi juhtunud.

Uuelt valitsuskoalitsioonilt on tulemas järeleandmised kodakondsus, haridus- ja keelepoliitikas.

Konkreetse sammuna selgub, et lähiajal on oodata kolme Tallinna kooli taotlust eesti keele õppes erandite tegemiseks. Mailis Reps ütleb ilusti, et juba lausa erandite tegemises kokkugi lepitud. Mihhail Kõlvart samuti veendunud, et valitsus toetab.

Tsitaat uudisest: «Kaks nimetatud kooli esitavad sellise taotluse juba neljandat korda, kuid eelmised valitsused on keeldunud neid rahuldamast, lisas Kõlvart»

Ja nüüd kaks mõistatust. 

Esiteks, miks, oh miks, ei ole varasemad valitsused seda rahuldanud? Vastusevariantides võib kasutada sõnu «seisak», «Reformierakond», «Andrus Ansip», «Jürgen Ligi», «tööinimene» ja palju muid häid sõnu.

Ja teine mõistatus - kui eesmärk on parem keeletase, siis miks küll on vaja eesti keele õppimises teha järeleandmisi? Vastuses saab kasutada sõnu «paindlikkus», «uus tase», «eelmine valitsus ei julgenud».

Isamaalise pääsukese kohta, mille tiibadelt üha selgemalt paistavad võõrriigi tähised, ma seekord ei küsi, sest kui jutt tõele vastab, on «keiss klõused», nagu ütles keegi Vanades ja kobedates.

Igatahes väga keskpärane plaan. Pigem paistab see taas poliittehnoloogiline sõnum venekeelsele publikule. Kuid järgi mõeldes, küllap saab enamik suhtluskeelest olenemata aru, et mängud selle üle, kas riigis korralikult riigi keelt vallata, ei ole kellegi tulevikuplaanidele kasulikud.

Ükskõik millises riigis elades või asju ajades on hea keelekasutus plussiks, mitte miinuseks. Ja siin teevad valitsuserakonnad taas karuteenet.