Kalliskivid ja teised kallid kivid

Seitsme karaadine roheline sünteetiline teemant Chicagos tegutsevas Professional Gem Sciences Laboratory keskuses, mis kontrollib tehisteemanteid. Foto: John J. Kim / Chicago Tribune / TNS Scanpix

Kalliskivid on inimest võlunud ajaloo algusest peale, kui ürginimene leidis mõne taevast alla kukkunud tähe või killukese Päikesest. Ja nagu kõike, mis kallis ja väärt, nii on ka vääriskive juba ammustel aegadel püütud ise valmistada.

Kõigi maade kroonitud pead ja muud rikkurid on kogunud oma aardekambritesse arutul hulgal kalliskive. Need, nagu ka kuld, kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka, mille varud aina vähenevad ja hind kasvab. Kõrgema klassi vääriskive soovitatakse isegi ühe kindlama investeerimisväärtusena.

Sädelev bling-bling on ajendanud Ameerika indiaanlasi oma väärtuslikke maavarasid sisaldavaid maid ja Aafrika neegrikuningaid oma suguharu liikmeid orjadeks müüma kavalate kahvanägude säravate värviliste klaashelmeste eest. Ameerika traditsioonides pidi kihlasõrmuseks olema briljandiga ehe. Ega Marilyn Monroe asjata laulnud maailmakuulsaks laulu «Teemandid on tüdruku parimad sõbrad» («Diamonds are the girls best friends»).