:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/15/6176301t1h897f.jpg)
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli hinnangul oli 2016. aastal kõige halvem vastuvõetud seadus haldusreformi seadus, eriti koosmõjus niinimetatud kahe tooli seadusega, mis jätab riigikogu liikmetele võimaluse kohalikul tasandil hääli koguda.
Herkel: mullune halvim seadus oli haldusreformi seadus koosmõjus kahe tooli seadusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkeli sõnul suruti haldusreformi seadus läbi kiirustades ning riigikogu menetlust naeruvääristades. Vabaerakonna esimees ütles, et seaduse paljudest hädadest võib mõned olulisemad esile tuua.
Esiteks ei antud Herkeli sõnul kohalike kogukondade ja paikkondliku identiteedi kaitseklauslina mõeldud osavaldade ideele piisavalt tõhusat seadusandlikku katet, Vabaerakonna vastavad ettepanekud lükati tagasi ning see mudel käivitub oodatust halvemini või ei käivitu üldse.
«Haldusterritoriaalsele reformile seati eluvõõrad elanike miinimumarvu ja muud kriteeriumid, erandite menetlemise mehhanism tehti väga jäigaks ning see on tekitanud halbu liitumispretsedente pea kõigis maakondades,» lausus Herkel.
Vabaerakonna esimees märkis, et halbu liitumisi esitletakse volikogude vaba tahtega, unustades, et volikogude otsuseid juhtis riiklik piits, mis kehtestas elanike arvu kriteeriumid. Ta nentis, et samal ajal pakuti ka präänikut rahaliste boonuste näol. Piitsa ja prääniku koosmõjul langetatud otsuste esitlemine volikogude vaba tahtena on Herkeli sõnul sama küüniline kui kohalike rahvaküsitluste tulemustega mittearvestamine.
Haldusreformi seaduse olulise puudusena tõi Herkel esile ka selle, et siiani on selge lahenduseta riiklike ja omavalitsuslike ülesannete eristamine ja sellega seotud finantsküsimused. «Vana valitsus lubas selle kiirelt ette valmistada, aga nüüd seisab see juba mõnda aega uue valitsuse taga,» ütles Herkel.
Ka riigikogu maaelukomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva esimehe Helir-Valdor Seedri hinnangul oli eelmisel aastal halvim seadus haldusreformi seadus.
«Helir-Valdor Seeder on minuga halvima seaduse valikul ühte meelt, aga jääb üle küsida, miks ta teeb suu lahti pool aastat hiljem, aga ei püüdnud olukorda muuta siis, kui seda seadust menetleti,» küsis Herkel.
Eelmise aasta parimad seadused jäid Andres Herkeli sõnul vastu võtmata.
«Parimad seadused, mida Vabaerakond ja Jüri Adams on koostanud, on kahjuks kas tagasi lükatud või jäetud põhiseaduskomisjoni lauasahtlisse. Pean silmas erakondade rahastamise vähendamist, presidendivalimise tagamist valimiskogus ja mitmeid demokraatiapaketiga seotud eelnõusid,» ütles Herkel.
Vabaerakonna esimees peab Eesti seadusloome suurimaks hädaks mitte vähest kaasamist, vaid koalitsioonierakondade üksmeelset lähtekohta riigikogus seadusloomesse peaaegu üldse mitte sekkuda.
«Samuti ei lasta seda teha opositsioonil ja kujunebki niinimetatud kummitempel,» rääkis Herkel.
Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.
Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.