Valitsus arutab linnahalli renoveerimise juriidilist vormi

Tallinna linnahall. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus otsustab lähiajal, kas anda linnahalli konverentsikeskuseks renoveerimiseks raha sihtfinantseeringuna Tallinna linnale või moodustada pealinnaga selleks otstarbeks ühisfirma.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tutvustab lähiajal valitsuse kabinetinõupidamisel ministritele Ernst & Youngi (EY) aasta lõpus valminud analüüsi, milles konsultatsioonifirma jõuab järeldusele, et kui riigil on soov rajada Tallinna multifunktsionaalne konverentsikeskus, oleks selleks kõige optimaalsem variant renoveerida linnahall.

Simson tutvustab valitsuse liikmetele kaht varianti tööde käivitamiseks. Üks variant on, et riik annab linnale toetuse. Siis saab Tallinn omakorda anda summa edasi AS-ile Tallinna Linnahall ning seejärel hakkab linnale kuuluv ettevõte ise konverentsikeskust arendama ja võtab enda kanda ka seotud kohustused ja riskid.

Majandusministri hinnangul on sellise variandi pluss, et arendamisel on vastutuse jaotus selge ning otsustamisprotsess lihtne ja ühene. Miinus on aga, et riigil on vähene võimalus enda investeeringut kaitsta ning seista konverentsisektori huvide eest.

Teine variant on, et Tallinn ja riik asutavad ühiselt uue firma, millest saab konverentsikeskuse arendaja. Linn ja riik võtavad sel viisil arendamisega seotud riskid enda kanda. Tallinn maksaks ühisfirmasse aktsiakapitali sissemaksu kinnistu kaudu, riik aga panustaks enda summa rahaliselt.

Selle lähenemise pluss on Simsoni hinnangul, et nii tekib võimalus kaitsta riigi ja turismisektori huve, samuti saab aktiivselt sekkuda ning tagada avatus. Miinus on aga, et otsustusprotsess on keerulisem ja pikem, samuti tekib õiguslike vaidluste oht ja sellest tulenev otsustamatus.

Olenemata sellest, kas riik annab toetuse Tallinna linnale või otse konverentsikeskust arendavale äriühingule või sihtasutusele, tuleks majandus- ja taristuministri hinnangul igal juhul sõlmida leping toetuse kasutamise ning riigi ja linna koostöö põhimõtete kohta.

Ernst & Young Baltic ASi aasta lõpus valminud ja jaanuari alguses tutvustatud analüüsi kohaselt oleks suur rahvusvaheline konverentsikeskus Tallinnas kõige optimaalsem rajada linnahalli.

EY partneri Ivar Kiigemägi sõnul kaaluti analüüsis konverentsikeskuse asukohana kolme kinnistute gruppi: Tallinna linnahalli, kaht RKAS-ile kuuluvat kinnistut ja kaht erasektori kinnistut Ülemiste Citys ja Pirita TOPi territooriumil.

«Optimaalseim koht on Tallinna linnahalli kinnistu,» märkis Kiigemägi jaanuari alguses pressibriifingul ajakirjanikele, tuues välja, et selle läheduses on piisavas koguses häid hotellikohti, lähedal on vanalinn ning tegemist on kultuuriväärtusliku objektiga, lisaks tekiks sünergia võimaliku kontserdikeskusega.

Miinusena on linnahall Kiigemägi sõnul muinsuskaitse all, mis teeb selle renoveerimise mõnevõrra kallimaks.

EY tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant Maire Gustavsoni sõnul läheks esialgsete numbrite kohaselt linnahalli konverentsikeskuseks renoveerimiseks 36,4 miljonit eurot. «Konverentsikeskuse töötamise puhul oleks selle mõju Eesti majandusele üle 18,5 miljoni lisandväärtust ja üle viie miljoni maksutulu,» sõnas ta jaanuaris.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles jaanuari alguses, et kommertsalustel pole konverentsikeskuse loomine jätkusuutlik. «Linnahalli puhul tulevad kaudsed tulud kõige kiiremini tagasi, see võimendab paremini olemasoleva taristu kasutamist,» rääkis ta.