Eelmise aasta parimat seadust ei ole Seedri sõnul võimalik esile tõsta, kuna ühtegi silmatorkavat pärlit ei olnud.
Riigikogu istungid on muutunud propaganda esitamise kohaks
Seedri hinnangul on riigikogu roll õigusloomes viimastel aastatel muutunud ja tasapisi aina vähenenud.
«Vähenenud on ka üksiku riigikogu liikme roll seadusloomes ning riigikogu sisuline tegevus on üha enam kandunud suurest saalist komisjonidesse. Suure saali istungid on muutunud kõnekoosolekuteks, mille sisuks on propagandistlik sõnum meediale ja avalikkusele. Seda eesmärki kannavad ka enamus arupärimisi ja esitatavad küsimused.
Ta lisas, et seaduste menetlemine ja otsuste vastuvõtmine on asendumas ministrite ja põhiseaduslike institutsioonide esindajate regulaarsete ülevaadetega, mille tulemuseks ei ole ei otsus ega seadus ega mingisugune järgnev tegevus.
«Välispoliitika, spordipoliitika, kultuuripoliitika ja teised ülevaated ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelud on suhteliselt formaalsed. Üksikute strateegiate ja arengukavade arutelu lõpeb paremal juhul ettepaneku tegemisega valitsusele. Kokkuvõtlikult, riigikogu sammub sama rada, mida ühiskond tervikuna - vorm on tähtsam kui sisu, arvamus tähtsam kui teadmine ning kaasamine tähtsam kui sisuline kokkulepe,» ütles Seeder.
Praegusele olukorrale näeb Seeder lahendusena probleemi teadvustamist. Seejärel tuleks tema sõnul leppida kokku, kas soovitakse tugevat parlamentaarset demokraatiat ja tugevdada riigikogu rolli või liigutakse teadlikult täitevvõimukesksema riigi suunas.
«Kui me vähendame riigikogu koosseisu ja olemust laiemalt, on vajalik ka kokku leppida, kuidas tagada toimiv järelevalve täitevvõimu üle ja mõtestada ümber rahva mandaadiga saadiku roll. Põhimõttelisi muudatusi on aga vaja, sest praegune olukord on ebatõhus,» lausus ta.