:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6308425t1h843b.jpg)
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul kinnitasid nii tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kui ka peaminister Jüri Ratas meedikutele, et valitsus püüab leida tervishoiu rahastamise probleemile lahendust. Kuid meedikutele sellest kinnitusest ei piisanud.
«Tervishoiutöötajate palgaleppe läbirääkimiste käigus küsisid tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajad kinnitusi selle kohta, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on valitsusele oluline ning et lähiajal tehakse vajalikud otsused tervishoiu rahastamise suurendamiseks,» rääkis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Ta lisas, et samuti oli meedikute ja haiglate esindajatele oluline, et haigekassa makstav ravimaht ehk ravijuhud ei väheneks, vaid suureneks.
«Läbirääkimiste pooltele ei piisanud, et nende otsuste tegemine on juba kirjas valitsuse tegevusprogrammis, tervise- ja tööministri korduvatest kinnitustest ega ka peaminister Jüri Ratase saadetud kirjalikust kinnitusest, et tervishoiu rahastamise tulevikku puudutavad otsused teeb valitsus tänavu kevadel riigieelarve strateegia koostamise ajal,» ütles Jesse.
Asekantsleri kinnitusel olid nii minister kui haigekassa valmis alla kirjutama täiendavale dokumendile, milles kinnitatakse, et sotsiaalministeerium peab kinni valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud ajakavast ja esitab valitsusele ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuseks märtsis 2017 ning juba 2017.aastal suurendab haigekassa tänu saadud lisarahale tasustatavate ravijuhtude arvu.
«Muudeks täiendavateks punktideks kokkuleppeid ei olnud,» rõhutas Jesse.
Sotsiaalministeerium on valmis meedikute ja haiglate esindajatega kokku saama ja taas kõik asjaolud läbi arutama. «Samas rõhutame, et meie sooviksime oma energia ja aja suunata eelkõige teemale, mis on nii sotsiaalministeeriumi kui tervishoiusektori ühine mure - tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja ettepanekud selle parandamiseks,» ütles Jesse.
Asekantsleri sõnul annab kollektiivleppe seadus annab kollektiivleppele väga konkreetsed piirid. «Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes ning on töötajate ja tööandjate koostöö küsimus, kas töösuhteid suudetakse kollektiivse kokkuleppe alusel korraldada või mitte,» selgitas Jesse.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)