:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6306395t1h4ddb.jpg)
Õige pea hakatakse Kärdlasse ehitama päikeseelektrijaama, mis teeb oma eelkäijatele silmad ette – kui seni on Eestis ehitatud kuni 200-kilovatise liitumisvõimsusega päikesejaamu, siis uus jaam on kuni viis korda võimsam.
Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiu ja Pühalepa valdade territooriumile plaanitud päikesejaama rajajad saavad kiidelda muljet avaldavate arvudega: elektrijaamas on kokku 3240 päikesepaneeli ja jaama tootmisvõimsus on üle ühe megavati, millest liitumisvõimsus on 900 kilovatti. Kärdla piiril seni tühjalt seisnud maalapile plaanitud jaama aastane toodangumaht on üks gigavatt tund (GWh).
«Kärdla jaam on suurimaid päikeseelektrijaamu Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel,» ütleb projekti eestvedaja, elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
Tõepoolest, Eestis on seni ehitatud üksnes selliseid päikeseelektrijaamu, mille liitumisvõimsus on kuni paarsada kilovatti (kW). Uue jaamaga tahetakse suvel, mil see töötab täisvõimsusel, saada lõviosa Kärdlas tarbitavast elektrist just päikeseelektrijaamast.
«Olukord, kus terve linn või suur osa sellest võib suvel mingil ajaperioodil päikeseelektril töötada, on meie laiuskraadil unikaalne,» märgib Kauts, kelle kinnitusel peitub kasu Kärdla elanikele elektri suuremas varustuskindluses. «Aga ka roheline mõtteviis – elekter, mida kasutatakse igapäevaste toimetuste juures, näiteks teevee soojendamiseks, tuleb taastuvast energiaallikast ja on toodetud lokaalselt.»
Miljoniinvesteering
Mõistagi ei ole see odav lõbu ja jaama investeeritakse kokku ligi miljon eurot. FootonVolt ASi tuumikaktsionär on Eesti kapitalil põhinev investeerimisfirma Koha Capital OÜ.
Nende portfellis on näiteks Eesti suurim erakapitalil põhinev hüdroelektrijaam Jägalas ja City24 kinnisvaraportaal. Koha Capitali varasemad investeeringud on olnud muuhulgas osalus Solarise keskuses Tallinnas, Cinamoni kinoketis ja uudisteagentuuris BNS.
/nginx/o/2017/02/02/6305259t1hf67e.jpg)
Sotsiaaldemokraadist Hiiu vallavanem Reili Rand ütleb, et plaanitav päikesejaam tundub igal juhul muljet avaldav ning vald toetab taastuvenergia kasutuselevõttu igati. Küll aga on vallavanemal üks soov: kohapeal ei peaks toimuma lihtsalt elektri tootmine ja võrku müümine. Ta loodab, et kohalikud saavad sest mingit kasu, näiteks odavama elektritarbimise näol. «Me oleme kindlasti elevil, sest vald tahab igal juhul Hiiumaa rohelist kuvandit toetada,» lisab vallajuht.
Kautsile, kes on varem kuulunud näiteks Eesti Interneti Sihtasutuse juhatusse, on see esimene päris ise nullist üles ehitatud elektrijaam. Samas ei saa öelda, nagu tal poleks ses vallas kogemust.
Vastupidi, tal on taskus magistrikraad Rootsi Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist ja ta on konsultandina nõustanud erinevaid energiaettevõtteid. Aga siiski, kas kohe nii suure tüki hammustamine riskantne pole?
«Päikesepaneelide ja päikesejaamade juhtimissüsteemide tehnoloogiad on praeguseks nii kaugele arenenud, et ka põhjapoolsetel laiuskraadidel on hoolsa protsesside planeerimise korral võimalik majanduslikult tasuvalt suuremaid jaamu ehitada,» on ta enesekindel.
Üha rohkem tootjaid
Päikeseenergia populaarsust näitab ka Elektrilevi statistika: eelmisel aastal liitusid nende võrguga rekordilised 223 elektritootjat. Uute tootjate hulk on aasta-aastalt kasvanud.
«See tähendab, et võrguettevõte ei ole enam ainult nii-öelda elektri kohaletooja rollis, vaid saab selle kõrval üha enam erinevatele energialahendustele stabiilse varustuskindluse tagajaks,» sõnab Elektrilevi hajaenergeetika juht Ott Antsmaa.
Näiteks mullu ühendati Elektrilevi võrguga 34 suuremat tootjat, mille võimsus on üle 15 kW. Neist 29 olid päikesejaamad koguvõimsusega 1,83 megavatti (MW).
Mikrotootjaid ehk selliseid elektritootjaid, kes toodavad elektrit eelkõige oma tarbeks, liitus 2016. aastal kokku 196, nende koguvõimsus on 1,68 MW. Neist 194 olid päikesejaamad, üks tuulik ja üks hüdroelektrijaam.
Antsmaa sõnul muudab tehnoloogia areng elektritarbimise paindlikumaks: tootmine liigub tarbimisele üha lähemale ja see on kulude optimeerimise mõttes ka mõistlik, eriti hõredama asustusega piirkondades.
«Ilmselt jääb tiheasustusega piirkondades vajadus traditsioonilise elektrivõrgu järele veel pikaks ajaks, kuid näiteks metsatalus on sageli ühiskonnale tasuvam elekter kohapeal toota,» ütles ta.
Sellesarnaste lahenduste poole liigub ka Elektrilevi. Päikesejaamu katsetatakse tavalise võrguteenuse alternatiivina kohtades, kus suur hulk uuendamist vajavat liini toob elektri kohale mõnele üksikule majapidamisele.
Kautsi jutt ei ole pelgalt hägune unistus, vaid eile sai projekt ehitusloa ka Hiiu vallalt, mis tähendab, et ehitus võib alata. Elektrijaam plaanitakse valmis saada kevadeks.
KOMMENTAAR
Andri Jagomägi
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi teadur
Eesti mõistes on see päikesejaam küll võimas, kuid Euroopa ja maailma mastaabis on üks megavatt ikkagi väike. Sellise võimsusega saab ära katta umbes 250 keskmise tarbimisega eramaja.
Seni ei ole Eestis nii suuri päikeseelektrijaamu tehtud ennekõike seetõttu, et ettevõtjale on see piisavalt riskantne ja suurt kasumit ei tasu oodata. Elektrijaam tuleb disainida väga-väga hea ja kuludega tuleb väga täpselt ette arvestada.
Eestis finantseeritakse päikesejaama ehitust enamjaolt pangalaenust ja elektritootlus peab olema nii suur, et elektrimüügist saadud raha katab ära pangalaenu. Lisaks tahab ettevõtja kindlasti ka väikest kasumit saada. Kuid kasum on üldjuhul piiri peal – kasumi saamiseks tuleb kõik väga hästi teha. Mingisugused probleemid, näiteks plaanitust paar protsenti väiksem tootlus, madalamad elektrihinnad või päikesepaneelide vahetamine, võivad kasumlikkuse kohe miinusesse viia.