Riik maksab kinnistu omanikele piirimaa eest turuhinnast üle saja korra rohkem

Venemaa piiritulp Eesti-Vene piiril Võmmorski küla juures. Eesti alustas mullu oma piiriala väljaehitamist. Foto: Eero Vabamägi

Siseministeerium on otsustanud sundvõõrandamisele minevate piiriäärsete kinnistute omanikele maksta erakorralist hüvitist 1000 eurot, kuna maatükkide enda väärtus jääb paljudel juhtudel alla 30 euro.

Tänavu 24. jaanuaril allkirjastas siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart otsuse, millega ministeerium omandas Võru maakonnas Meremäe vallas Tiirhanna külas asuva piiririba pindalaga 189 ruutmeetrit.

Kinnistu kaasomanikud, 62-aastane Eili ja 65-aastane Heldur said maalapi eest kõigest 14 eurot. «Hüvitisväärtus jaotatakse kinnistu kaasomanike vahel võrdselt,» seisab dokumendis. Maa hinna oli kinnistule määranud dokumendi järgi tunnustatud ekspert.

Samas otsuses kirjutatakse, et siseministeerium maksab Eilile ja Heldurile kinnistu võõrandamisega seotud kulude katteks lisaks 1000-eurose hüvitise, mis katab ka vajadusel võimalikud õigusabikulud.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase ütles, et hüvitist saavad kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kellele kuuluvatest kinnistutest on vaja mingi osa riigile võõrandada. Esialgselt oli ministeeriumil plaanis võõrandada maade äralõiked veidi üle 100 kinnistu puhul.

«Tänase seisuga projekteerimine veel käib ja selle käigus on maaüksuste arv, mida meil on tarvis omandada, oluliselt kasvanud. Samuti ei kuulu kõik kinnistud eraisikutele, vaid ka kohalikele omavalitsustele, RKASile, kellele hüvitisi ei maksta,» märkis Kase.

Eelmise aasta lõpu seisuga on riigile omandatud 47 kinnistut.

Võõrandatavate maade turuväärtuse kohta võetakse kutsetunnistusega hindajalt hindamisaruanne, et saada teada kinnistu õiglane väärtus ja tagada maa riigile omandamine vastavalt riigivaraseadusele. Maade asukohast ja suurusest tulenevalt on maa ostuhinnad väga erinevad. Setod on ise mullu arvutanud, et ruutmeetri hinnaks kujuneb piirimaadel umbes 6 senti.

Paljud maaomanikud olid piiriprojekti alguses maa võõrandamise protsessi suhtes rahulolematud, kuna olenemata müüdava kinnistu suurusest ja hinnast (paljudel on see minimaalne ehk 1–30 eurot) toob võõrandamisprotsess neile kaasa märkimisväärsed rahalised kulutused, näiteks tehingu vormistamisega seotud kulud, saamata jäänud tulu, isikliku aja ja töötasu kulu, transpordi- ja sidepidamise kulud, kinnistu juurdepääsu ja märgistuse ettevalmistus. Paljud soovisid tehingute õigusalast nõustamist ja konsultatsioone, nentis Kase.

Seetõttu tekkis kommunikatsiooninõuniku sõnul maaomanikel võõrandamisprotsessi suhtes negatiivne hoiak, mis hakkas takistama piiriprojekti väljaehitamise plaane.

Siseministeerium leidis kompromissi, kus lisaks kinnistu väärtuse hüvitamisele makstakse maa omanikele kinnistu võõrandamisel tekkida võivate kulude katteks ühekordset hüvitist suuruses 1000 eurot.

«Maaomanikud on siseministeeriumit ja PPA-d selle võimaluse leidmise eest tunnustanud ja kinnitanud, et olemasoleva määratletud maa hinna eest ei oleks nad tehingut tegema tulnud. Hüvitisega kompenseerimine on oluliselt vähendanud läbirääkimiste, koduvisiitide, erinevate arvete menetlemise jms arvu, kuhu oleks kulunud palju ametnike tööaega,» lausus Kase ja lisas, et erakorralise hüvitise määramine on andnud uue tõuke riigiga koostöö jätkamiseks ja piiriprojekti valmimiseks.

Mullu kulus piiri väljaehitamisele seitse miljonit eurot. Tänavu on plaanis investeerida piiririba rajamisse 20 miljonit, tuleval aastal 31 miljonit ning 2019. aastal viimasteks töödeks 15 miljonit eurot.