:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/05/19/5406027t1h7a84.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul on Eestis kahjuks viimastel aastatel muutumas aina keerulisemaks ja tavainimesele raskemini arusaadavaks.
Vaher: Eesti õigusaktide keel muutub kahjuks aina keerulisemaks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaher märkis, et eelkõige on õiguskeel muutumas keerulisemaks Brüsselist tulevates regulatsioonides ja püüelda tuleks lihtsama keelekasutuse poole.
Seadusloome suurim probleem on ülereguleerimine
Eesti seadusloome suurimas põhimõtteliseks probleemiks peab põhiseaduskomisjoni esimees ülereguleerimist.
«Kui ühiskondlikud suhted toimivad, siis ei ole mõistlik suhet õigusega reguleerida. Samuti, kui normi mõistlikult tõlgendades saab jõuda heale tulemusele, ei ole mõtet koheselt algatada eelnõu, et normi niiöelda «paremaks», õigusselgemaks muuta,» märkis ta.
Ka leiab Vaher, et olemasolevaid seadusi muudetakse liiga tihti, laskmata seadusel korralikult rakenduda.
«Iga õigusakti eelnõu koostamise eel tuleb senisest veel põhjalikumalt läbi mõelda selle vajadus ja eesmärk, koostada mõistlik ja igakülgselt põhjendatud väljatöötamiskavatsus, mitte hiilida selle koostamisest mööda põhjendusega, et eelnõu algatamisega on kiire,» ütles Vaher.
«Hea õigusloome praktikat järgitakse enam, kui mõned aastad tagasi, kuid alati on paranemisruumi. Näiteks valitsuse esitatud eelnõude puhul koostab eelnõu ettevalmistaja eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles tuleb näidata ära vajadused, miks seadust on vaja muuta ja kaaluda tuleb ka alternatiivseid lahendusi,» rääkis Vaher.
See peaks tema sõnul suunama eelnõude väljatöötajaid enam läbi mõtlema seda, kas eelnõud on üldse vaja koostada ning kui jah, siis mida peaks seal tingimata reguleerima. See peaks aastate jooksul vähendama, mitte suurendama ülereguleerimist.
Valitsus tahab jõustada eelnõusid liiga kiiresti
Riigikogu liikmena peab Vaher probleemiks ka seda, et valitsus esitab seaduse eelnõu riigikogule viimasel hetkel sooviga jõustada seadus liiga kiiresti. Tihti on selle põhjuseks rikkumismenetluse algatamise oht Euroopas. See jätab aga riigikogule liiga vähe aega põhjalikuks menetluseks, sealhulgas huvigruppide kaasamiseks, samuti jätab vähe aega uue seaduse tutvustamiseks.
Vaheri sõnul kaasab põhiseaduskomisjon eelnõu menetlemisse huvigruppe, kellel on arvestatav seos eelnõuga - neile saadetakse e-posti teel kiri, kus küsitakse, kas neil on veel ettepanekuid eelnõu kohta.
«Samuti küsitakse üle huvigruppidelt, kes on ministeeriumide ringis selleks avaldanud ja saatnud oma ettepanekud. Huvigruppide esindajad, kes soovivad, on kutsutud ka komisjoni istungile oma ettepanekuid tutvustama,» lausus ta.
Huvigruppide ettepanekud arutatakse komisjoni istungil läbi ning Vaheri kinnitusel püütakse nendega arvestada. «Tagasisidestamine huvigrupile toimub vastutava riigikogu liikme ettekandega täiskogus eelnõu teisel lugemisel ja teise lugemise seletuskirjas esitatud põhjendustega,» lisas ta.
Vaheri hinnangul on seadusloomes üldiselt olnud kaasamine valdav ja enamuse eelnõude menetlemise puhul on kuulatud huvigruppe ära piisavalt.
2016. aasta parimaks seaduseks peab Vaher muudatusi välismaalaste seadusse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse, mis ühelt poolt soodustavad ja lihtsustavad nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse, ja teisalt, panevad paika selged nõuded Eestisse saabuvatele välismaalastele ja tugevdavad Eesti riigi kontrolli sisserände üle.
«Saame öelda üsna julgelt, et nende muudatuste tõttu on Eestil üks tugevamaid välismaalaste regulatsioone Euroopas, oleme nii valmis võimalikuks uueks pagulaskriisiks Euroopas ja suudame iseseisva riigina kaitsta oma huve,» ütles Vaher.
Vaher ei öelnud, millist seadust peab ta 2016. aasta kõige halvemaks.
Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.
Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.