Riik sunnib senisest kiiremini oma aadressi muutma

Kolides tuleb seadusekuulekal kodanikul kiiresti uuest kodust riigile teada anda. Foto: SCANPIX

Kui seni tuli elukohta vahetades riiki uuest aadressist teavitada 30 päeva jooksul, siis nüüd on otsustanud seda tähtaega märkimisväärselt lühendada.

Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva, selgub rahvastikuregistri seaduse eelnõust.

Tähtaeg lühendatakse, sest on vajadus aktuaalsemate andmete järele. Teisalt on inimestele  elukohateate esitamine tehtud väga lihtsaks –  on võimalus kasutada nii e-teenust, postiga saatmist kui kohale minemist.

Kolmandaks on isikul kasulik esitada elukohateade võimalikult ruttu, sest on juhtunud, et kuuajane viivitamine on jätnud isiku ilma mingist kohaliku omavalitsuse teenusest. Näiteks on isik asunud elama uude elukohta, teavitab muudatusest 30 päeva jooksul,  kuid jääb ikkagi  ilma õigustest saada maamaksu soodustust, sest asus elama 15. detsembril, elukohateate esitas 10. jaanuaril. Seega 1. jaanuari seisuga tehtavates otsustes ei ole aadress muutunud.

Uue elukoha andmete esitamise pikem tähtaeg (üks kuu) on sätestatud välisriiki elama asumisel, kuna seal on vahemaad pikemad ning  kogu asjaajamine ja kolimine on keerulisemad ja aeganõudvamad. Võrreldes riigisisese elukohateatega on välisriiki elama asumisel elukoha andmete esitamisel ka see erand, et isik võib esitada uue elukoha andmed etteulatuva kuupäevaga (kuni 30 päeva).

Lisa-aadress ja viibimis-aadress

Rahvastikuregistrile on aastate jooksul heidetud ette, et isikute elukoha andmed ei vasta tegelikkusele, põhjendatakse seletuskirjas seadusemuudatust.

Seoses elukohaga on lisandunud mõned uued terminid – viibimiskoht  ja lisa-aadress. Viibimiskoha esitavad asutused, kui inimene on mingi asutuse poolt (nt välismaale tööle) või asutusse saadetud või paigutatud (nt hooldekodu).

Lisa-aadressi esitab inimene ise, kui tal on rohkem kui üks elukoht. Samuti muudetakse ruumi omaniku õigustatud nõudmise tulemusel rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmise põhimõtteid.

Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest. Uus kord peaks eelnõu seaduseks saamisel hakkama kehtima 2019. aastast.

Miks riik ei tea õigeid andmeid

Statistikaameti tehtud Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kattub tegelik elukoht registreeritud elukohaga 88 protsendil juhtudest ning ei kattu 12 protsendil juhtudest. Paljude asjaolude koosmõjul ei kajastu praegu osa isikute aadressid rahvastikuregistris õigesti.

Selle põhjuseks on sama uuringu andmetel järgmised asjaolud: inimesed ei pea elukoha registreerimist vajalikuks (44%), enda praegust elukohta peetakse ajutiseks (35%), esineb takistavaid asjaolusid (üürileandja ei ole nõus, hoonel ei ole kasutusluba vms 5%), elukoha registreering on seotud mõne pakutava teenuse või soodustusega (nt lapse kooli-või lasteaiakoht, maksud jms 9%) või soovitakse toetada mõnda muud kohalikku omavalitsust (3%).

«Seetõttu vaadati eelnõu koostamise käigus elukoha, kontakt-ja muude kohaandmete kogumise süsteem üle, et tagada õiged isiku elukoha andmed,» seisab seletuskirjas.

Eelnõu koostamisel oli aluseks, et elukoha registreerimise peamisi põhimõtteid (omaniku nõusolek, karistus jm) ei muudeta.

Seletuskirja kohaselt ei saavutata eelnõu üht eesmärki – tagada rahvastikuregistris kvaliteetsemad elukoha andmed – niivõrd ametnike rakendatavate kontrollimismeetmete abil, vaid pigem meetmete kehtestamisega, mis mõjutavad ja sunnivad inimest ennast kontrollima oma andmete õigsust ning esitama õigeid elukoha ja muid lisaandmeid (nt isiku õigus esitada lisa-aadressi andmed või asutuse kohustus kanda rahvastikuregistrisse viibimiskoha andmed, samuti kui registris on valed elukohaandmed, siis elukoha andmete kehtivuse lõpetamine jne).