Tallinn sai oma tänavuse eelarve lõpuks paika

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra. Foto: Toomas Huik

Linnavalitsuse tänasel pressikonverentsil teatas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et nüüd on tänavuse linnaeelarve täpsustatud kogumaht 463 miljonit eurot ehk 7,25 miljardit krooni. Lisaeelarve osa selles moodustab 856 416 eurot ehk 13,4 miljonit krooni.

Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul tuleb enamus lisaeelarve mahust Euroopa Liidu toetustest, natuke eraldisi riigieelarvest ning 115 041 eurot ehk 1,8 miljonit krooni laekub linnaasutuste omatuludest. Kendra märkis, et lisaeelarve rahal on oma kindel otstarve juba olemas.

Riigieelarvest eraldatud rahast läheb enamus ehk 108 650 eurot (1,7 miljonit krooni) teede ja tänavate korrashoiuks. Omatulud suurenevad Kalevi spordihalli tulude ning Nõmme turu liuvälja piletitulu arvamisega eelarvesse.

«Täna linnavalitsuses vastu võetud eelarve põhiolemus on ikkagi selles, et jagatakse laiali investeeringute koondsumma, jaotatakse ära stabiilsusreserv linna abipaketi kulude katteks ja tehakse eelarve lisad sama detailseks, nagu need on olnud varajasematel aastatel,» selgitas Kendra.

Savisaar ütles tänasel pressikonverentsil, et linna stabiilsusreservi arvelt eraldatakse täiendavat raha kokku 6 594 000 eurot ehk 103 180 000 krooni. See läheb eeskätt Tallinna teise abipaketi täiendavateks kuludeks haridus-, noorsootöö- , sotsiaal ja tervishoiu ning ettevõtluse valdkonnas. Kõige suurem osa ehk ligi 2,5 miljonit eurot (39 miljonit krooni) kulub sotsiaalsetele töökohtadele.

«Kui märtsi seisuga on sotsiaalsetel töökohtadel Tallinnas 320 inimest, siis need lisaeelarvega eraldatavad vahendid annavad tööd üheksaks kuuks ehk aasta lõpuni veel vähemalt 750 tööotsijale,» ütles linnapea. Ta lisas, et osa raha on mõeldud ka Tallinna munitsipaalperearstikeskusele Nõmmel.

Tallinna investeerimistegevuse kogumaht on tänavu 81,4 miljonit eurot ehk 1,27 miljardit krooni. Lisaeelarvest tuli sellesse summasse juurde veel 428 208 eurot ehk 6,7 miljonit krooni.

Kendra selgitas, et investeerimistegevus hõlmab ka eelnevatel aastatel alustatud PPP-projektide ehk erainvestoritega koostöö tehtavate projektide rahastamist. Eelkõige tähendab see koolide renoveerimist, munitsipaalelamute ehitamist Lasnamäel ning linna kanaliseerimist. Kui need summad maha arvata, siis tänavusteks uuteks investeeringuteks jääb järele 47,6 miljonit eurot ehk 745 miljonit krooni. Sellest välisrahastuse arvele langeb 27,6 miljonit eurot ehk 432 miljonit krooni. Osa linna omarahastusest tuleb tagada laenudega.

Tallinna selle aasta kõige suurem investeering on Ülemiste liiklussõlme ümberehituse alustamine. PPP-projektidena on kavas alustada kahe kooli ja kahe lasteaia renoveerimist.

Kendra sõnul kinnitab linnaolikogu Tallinna selle aasta lisaeelarve tõenäoliselt aprilli algul. See tähendab, et enne suvepuhkust enam järgmist lisaeelarvet ei tehta, see töö lükkub umbes septembrisse. Kokku piirdub Tallinn tänavu ikkagi kahe lisaeelarvega, kuigi juttu on olnud ka kolmest.