Kes maavalitsuste kadudes hakkab sünde ja surmi kirja panema

Maavalitsuste alla kuulunud perekonnaseisuametid annavad välja sünni- ja surmatunnistusi. Foto: Peeter Langovits

Riik on otsustanud, et järgmise aasta 1. jaanuarist lõpetavad oma tegevuse maavalitsused, mille tööülesannete hulka on seni kuulunud ka sündide ja surmade registreerimine.

«Valitsuse otsus 12. jaanuari kabinetiistungil oli, et kui maavalitsuste tegevus 1. jaanuarist 2018 lõpetatakse, siis jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide, nende valitsemisala asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste või nende liitude vahel,» selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets.

Pärast reformi saavad kohalikud omavalitsused hakata tegelema maakonna arendustegevuse kavandamisega ja maakondliku koostöö koordineerimisega, rahvastikutoimingutega, täiendavate kultuurivaldkonna ülesannetega ning suunata piirkonna ühistransporti.

Ministeeriumide vastustusalasse jääb ennekõike eri valdkondades järelevalve korraldamine, maatoimingud, regionaalarengu programmide rakendamine ja riiklike planeeringute koostamine.

«Praegu näeme, et perekonnaseisutoimingud lähevad maakonnakeskuste kohalikele omavalitsustele, maaküsimused maa-ametile ning õppeasutuste järelevalve läheb haridus- ja teadusministeeriumile,» selgitas Tõemets. Nii et uuest aastast hakkab Ida-Virumaal peab hakkama Jõhvi linn sünde ja surmi registreerima, aga ka tegelema lahutuste vormistamisega ja paaripanemisega.

Majandusminister Kadri Simson on varem öelnud, et maakonnasisese ühistranspordi korraldamisega hakkab edaspidi tegelema maakondlik ühistranspordikeskus. Praegu on 15 maakonnast need olemas neljas. Kuni keskuste loomiseni antakse ühistranspordi korraldamine ajutiselt maanteeameti kätte.

 Läbirääkimised sel teemal valdkonnaministeeriumite ja omavalitsustega käivad.

Rahandusministeerium esitab maavalitsuste ümberkorraldamiseks vajalikud õigusaktide muudatusettepanekud valitsusele 2. märtsiks.