Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Maanteeameti kahte endist töötajat süüdistatakse altkäemaksu võtmises (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maanteeameti Mustamäe teenindusbüroo.
Maanteeameti Mustamäe teenindusbüroo. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles kahte endist maanteeameti töötajat süüdistatakse altkäemaksu võtmises. 

Esitatud süüdistuse järgi võttis maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos peaspetsialistina töötanud 38-aastane Mart korduvalt altkäemaksu 47-aastase tuttava vahendusel selle eest, et nõuetele mittevastavate ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbiksid registreerimiseelse ülevaatuse.

Samuti võimaldas ta 2009. aastal ja hiljem kasutusele võetud sõiduautode registreerimist ilma eelneva maksu- ja tolliameti poolse kontrolli ja tagasisideta, teatas prokuratuuri pressiesindaja.

Altkäemaksuks raha ja alkohol

Uurimine tõi välja, et altkäemaksus saadud summad jäid 50-500 euroni, mõningatel juhtudel anti raha asemel ka erinevaid esemeid, seal hulgas alkoholi. Süüdistuse kohaselt pandi kuritegusid toime 2015. aasta jaanuarist oktoobrini.

Kuid Mart ei olnud süüdistuse kohaselt ainus «patuoinas» – kokkulepe oli ka teise maanteeameti töötajaga, 47-aastase naisega, kes tegi vastutasu eest liiklusregistris vajalikke toiminguid.

Kohtu alla on antud ka 46-aastane varem kriminaalkorras karistatud mees, keda süüdistatakse altkäemaksu andmises. 17 kahtlustatavat suhtes lõpetas prokuratuur menetluse oportuniteedi põhimõtetel.

«Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata inimestega, kes on teenust tarbinud või selle tegevust soodustanud. Neile on määratud rahalised kohustused,» selgitas riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Politsei: maanteeamet on hea eeskuju

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler märkis, et avalikuks saanud korruptsioonijuhtumid on mõjutanud inimeste suhtumist altkäemaksu. «Aina rohkem antakse meile teada juhtumitest, kus altkäemaksust on loobutud. Inimene, kes arvab, et mingi hüve eest pettuse abil jõuab kaugele, tegelikult eksib. Kuritegu ei tasu ennast ära, sest ausalt käitudes ei kaasne aega, raha ja ebamugavusi nõudvat menetlust, kaaslaste hukkamõistu ning võimalikku karistust,» ütles ta.

Ühtlasi rõhutas Ombler, et iga ettevõte südameasi peab olema aus ja läbipaistev juhtimine, mis on eeskujuks kogu kollektiivile. «Maanteeamet on siinkohal kindlasti väga heaks eeskujuks, kuna ettevõte on teinud suure sammu selleks, et edaspidi taolisi pettusi vältida,» märkis Ombler.

Täna toimunud eelistungil mindi üle kokkuleppemenetlusele ning prokuratuur sõlmis süüdistatavatega karistuskokkulepped. Kohus annab 14. veebruaril toimuval istungil teada, kas on sõlmitud kokkulepetega nõus. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis riigiprokuratuur.

Maanteeamet on ennegi silma paistnud altkäemaksujuhtumitega, seda ennekõike eksamineerijate ja tehnoülevaatajate ridades.

Tagasi üles