/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2017/01/31/6299159t1heec0.jpg)
Riikliku lepitaja esitatud meedikute kollektiivlepingu projekt ei sobi ka haiglatele, sest sealt kadus nende rahastamise seisukohast oluline punkt.
Arstide kollektiivlepingust kadus oluline punkt (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võrreldes riikliku lepitaja tehtud esimest ja teiste pakkumist, on toimunud kriitiline muudatus – sealt on ära kadunud kinnitus, et kollektiivleppe kehtivuse perioodil nn ületöö eest tasustamise põhimõtted ei muutu,» selgitas haiglate liidu juht Urmas Sule, miks haiglad lükkasid tagasi riikliku lepitaja pakkumise.
Sule kinnitusel ei tee haiglad ületööd mitte sellepärast, et see oleks neile tulus, vaid haigekassa pakutud leping ei võimalda nende inimeste ravimist, kes reaalselt arstiabi vajavad.
Praegu maksab haigekassa ületöö eest haiglatele 30 protsenti tegelikust ravijuhtumi hinnast. «Töötajatele peame maksma ületöö eest palka koefitsiendiga 1,5, mitte 0,5,» ütles Sule.
«Seda me lepitajale ütlesime, et sellises olukorras me kindlasti ei saa lepet alla kirjutada,» lisas Sule.
Palganumber pole põhiprobleem
Haiglate liidu juhi sõnul ei ole keegi praegu vaidlustanud kokkulepitavaid palganumbreid. «Leppes olev palgaloogika on kõigile mõistetav, arusaadav, küsimus on, kas see õnnestub ka lepinguks vormida,» rääkis Sule.
Ta selgitas, et raviasutuse võimekus maksta inimestele adekvaatset palka sõltub suurel määral sellest, milline on haigekassa tellimus. «Ehk kui see tellimus on tegelikkusega suures vastuolus, siis ei ole võimalik töötada,» kinnitas haiglajuht. Meditsiinipersonali koondamiseks tuleks haiglatel loobuda osast pakutavatest teenustest, mida pole võimalik reaalselt teha. «Seda saaks teha ainult üleriigiliselt,» kinnitas Sule.
Säästetakse eriarstiabi pealt
Haiglate liidu hinnangul on kõige kriitilisem koht Eesti tervishoiu rahastamises selles, et kokku hoitakse eriarstiabi pealt.
«Samal ajal eriarstiabi on see, kus ravijuhu kallinemine on kõige suurem, sest sinna tulevad nii uued ravimid kui ka tehnoloogiad,» sõnas Sule.
Ta lisas, et haiglatel on väga raske hoida tasakaalu kulude katteallika otsimise ja kvaliteedi vahel.
«Kogu aeg on meil olnud olukord, et eriarstiabi kättesaadavus on normaalsest tasemest allpool ja sellise kättesaadavuse pealt ei ole võimalik normaalset lepet sõlmida,» oli Sule veendunud.
Ministri allkiri vajalik
Haiglajuhi sõnul on meedikute palgakokkuleppe puhul väga oluline, et sellel oleks ka ministri allkiri. «Ei ole võimalik, et tööandja ja meedikud lepivad kokku, et makstakse sellist palka ja tagantjärele haigekassa või valitsus eraldab selleks raha, või kui rahast ei piisa, siis inimesed maksavad juurde,» rääkis haiglajuht.
Ta lisas, et kui haigla eelarvest moodustab palgakulu üle 50 protsendi, siis sellises olukorras pole ilma poliitilise otsuseta võimalik palgakokkulepet sõlmida.
Seetõttu oli kuni 2014. aasta meedikute streigini kõikidel kollektiivlepingutel ka valitsuse esindaja allkiri. Erand oli 2014. aasta, kui kollektiivleppeni jõuti pärast mitmepäevast streiki. «Kuna me tahtsime streiki reaalselt lahendada ja nägime, et poliitiline tahe läbi rääkida ei olnud tugev, siis alustasime protsessi, kus kollektiivleppel polnud all poliitilist allkirja,» meenutas Sule.