«Radar» tegi tutvust mängufilmis «November» Rehepapi ja Õuna Endli kehastajatega

Rainer Sarneti mängufilm «November». Foto: Gabriela Liivamägi

Peagi kinodesse jõudva mängufilmi «November» tegijatel oli suur probleem. Eesti teatritest polnud võtta piisavalt tahumatu välimusega näitlejaid. Nii korraldasid nad 2013. aastal üleriigilise castingu, kus otsisid erinevatesse rollidesse talupoeglike välimusega inimesi. Kanal 2 saade «Radar» tutvus neist kahega - Rehepappi kehastava Heino Kalmu ja Õuna Endlit mängiva Sepa-Tomiga.

«Mul on ainult vaja kaks eurot päevas, et püsida elus,» ütleb sissejuhatuseks Heino Kalm. Värvika välimusega vanem härra, kes õues käies kannab punakat tooni pikajuukselist parukat ja kauboi riideid. «Maailm on nii kuri, et ma see on minu kaitse,» selgitab härra Kalm.

«Ärge tulge mulle ütlema, mida ma pean tegema ja ma ei ütle teile, kuhu te peate minema,» tutvustab ennast Kohila lähedal maal elav Sepa-Tom.

Ta on suur, hirmuäratava välimusega mees, kes peab lugu Ameerika autodest, rockmuusikast ja isamaalisusest. Nalja mõistab ta väga hästi, kuid kui asi peaks minema tõsiseks, siis nalja temaga pole.

«Ma mäletan, kui Sepa-Tom esimest korda helistas,» pajatab «Novembri» režissöör Rainer Sarnet. «Meie endine kontor oli Tallinnas restoran Kukekese kõrval. Ta küsis, kuhu ta tulema peab ja ma ütlesin, et Kukekese kõrvale. Ta küsis, et misasja, miks te sellise restorani kõrval olete!? Ta on täpselt selline tüüp, kes tuleb sisse ja kehtestab ennast.»

«Ma jooksin lastekodust ära. Korjasin pudeleid ja käisin söömas. Aga ma ei saanud süüa sööklas näoga akna poole, sest seal käisid inimesed. Mul oli kogu aeg selline tunne, et ma peaks toitu nendega jagama. Kui sa kasvad hundikeskkonnas, lähevad su väärtushinnangud teistsuguseks - hakkad hindama seda, et omasid maha ei jäeta; ja omadega tuleb jagada kõike - ükskõik kui vähe sul on, kõike tuleb jagada,» räägib Sepa-Tom oma inimeseks kasvamise loo.

Rehepappi mängiv Heino Kalm on paljudele tuntud kui ülistiilne pilli- ja elumees, aga nii mõnigi teab teda kui pühendunud iseõppinud hambatehnikut. Asi selles, et ühetoalises sotsiaalkorteris elav Heino teeb ise kunsthambaid.

«Ma olin 27-aastane, kui proovisin end dikloretaaniga ära mürgitada. Teadsin, et kui joon 100 grammi dikloretaani, siis saan sellest maailmast vabaks. Võtsin kätte ja jõin selle pudeli tühjaks,» räägib Heino.

Kõige kiuste ta ära siiski ei surnud. Veigeldes kahe maailma vahel, tuli talle nägemus, kus ta seati fakti ette. «Mulle öeldi, et lähed sinna kehasse tagasi ja hakkad inimeste terviseid taastama. Nii hakkasingi kunsthambaid ja hambaklambreid tegema.» Ta on teinud sadu hambaid ja erilise hoolega.

«Ühte hammast teen nädal aega. 28 hammast võtab pool aastat. Mulle pole raha selle töö eest oluline, vajan vaid kaks eurot päevas,» tutvustab Heino Kalm oma aatelist elu.

Mängufilm «November» tuleb kinolevisse 3. veebruaril.