Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Valitsus kinnitas viie valla nimeks kohanimenõukogu pakutud nime

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kohanimenõukogu soovitusel kinnitas valitsus viie valla nimed.
Kohanimenõukogu soovitusel kinnitas valitsus viie valla nimed. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees/

Valitsus kinnitas seitsme kohanimevaidlusega liitvalla ühinemisotsused. Kui Hiiumaa ja Mulgi vald said nime vastavalt omavalitsuse soovile, siis Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru valla nimeks kinnitas valitsus kohanimekõukogu pakutud nime.

Valitsus pidas kohanimede üle tõsist arutelu ning kaaluti kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi, teatas valitsuse pressiesindaja.

«Igatpidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku,» ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Korb lisas, et nimevaidlus ei ole põhiline ja ees ootab veel palju tööd. «Järgmises etapis teeme ettepaneku ühinemisteks nendele omavalitsustele, kes ei täida kriteeriumi ning juba maikuus peame ka nende omavalitsuste saatuse lõplikult ära otsustama. Samal ajal tegeleme jätkuvalt ka omavalitsuste ülesannete ja rahastamise uute põhimõtete väljatöötamisega,» sõnas minister.

Peaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on.

«Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest. Ma tahan siinkohal tunnustada kõiki omavalitsusjuhte, volikogusid ja oma arvamust avaldanud kohalikke elanikke, kes panustasid, et leida oma kodukohale parimad lahendused,»  ütles Ratas.

Peaminister nentis, et nii riigi kui kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus. «Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud,» ütles Ratas.

Valitsus on koos teisipäeval kinnitatud ühinemistega kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.

Haldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse 

Tagasi üles