Kütusevargusi pannakse Eestis toime pea iga päev

Justiitsministeeriumi kuritegevuse statistika andmetel toimus 2009. aastal (2010. aasta statistika on veel avaldamata) tanklates 555 vargust, enamasti oli tegu kütuse tankimisega ilma selle eest tasumata. Seega võib öelda, et kütusevargusi - kas tahtlikult või hajameelsusest, juhtub Eestis praktiliselt iga päev. Postimees.ee rääkis kolme kütusefirma esindajatega, kes ei soovinud täpset statistikat oma tanklate kohta välja tuua, kuid tõdesid, et kütusevargad saadakse üldiselt varem või hiljem kätte.

Kõige vähem probleeme kütusevarastega on Alexela tanklaketil, kuid selleks on ka hea põhjus, kuivõrd Alexela 56 tanklast 51 on automaattanklad, kust ilma maksevahendit kasutamata ei saa kütust kätte. Üksikuid varguseid on Alexela Oil müügidirektor Aivar Räime sõnul olnud põhiliselt Tallinna tanklates ja needki vargused jäid 2010. aastasse. Varguste hulk selles tanklaketis ongi vähenenud täna tanklate automatiseerumisele.

Olerexi pressiesindaja Maily-Maria Kiviselg osutas, et täpset statistikat ei ole kütusevarguste kohta võimalik avaldada, kuid seaduspärasusena võib välja tuua, et pahatahtlike ärasõitude arv kaldub suurenema enne jaanipäeva ja enne jõule. Varguskatsete hulk on kasvanud ka seoses majandusseisu halvenemisega. Varastatavad kogused jäävad enamasti sõiduauto paagi mahutavuse piiresse.

«Tänu teenindusjaama tõhusatele turvasüsteemidele ja politsei heale tööle on reeglina kõik kütusevargad varem või hiljem kätte saadud. Eriline tänu Põhja Prefektuuri töötajatele, kellega on äärmiselt operatiivne ja hea koostöö,» lisas Olerexi pressiesindaja.

Kiviselg nentis, et vahel juhtub ka kurioossemaid lugusid seoses vargustega. Näiteks tuli suvisel ajal ühte Olerexi teenindusjaama üks noormees jalgsi vargile (lisatud Olerexi video samast intsidendist - toim.). Noormehel oli kaasas kaks 30-liitrist kanistrit ja ta üritas need täita samaaegselt samast tankurist. «Kanistrid kukkusid maha ja püstolid välja ja poiss oli suures hädas. Ta ei saanud kuidagi aru, et tankida saab korraga ainult ühest püstolist,» meenutas Kiviselg.

ASi Eesti Statoil kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts märkis, et selliseid kliente, kes jätavad toodete ja teenuste eest maksmata, on vähem kui 0,1 protsenti klientide koguarvust.

«Viimase aja trend näitab, et tänu täiustunud turvaseadmetele ja politsei töö tulemuslikkusele saadakse kurjategijad varem või hiljem siiski kätte,» märkis ASi Eesti Statoil kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Tema sõnul tuvastavad kogenud teenindusjaamade töötajad kahtlaselt käituvad kliendid ja varjatud numbritega autod kiiresti. «Teenindusjaama kassasüsteemid võimaldavad sellisel juhul konkreetse tankuri blokeerida,» selgitas Pauts.

Juhtub ka hajameelsusest

Alati ei pruugi kütusevargus ka tahtlik olla. Näiteks Tallinnas elaval Martinil (nimi muudetud – toim.) juhtus hiljuti selline lugu, et ta unustas hajameelsusest kütuse eest tasuda ning sai seetõttu õige pea politseilt teate väärteomenetluse alustamise kohta. Pärast tankimist sõitis Martin tankuri juurest eemale, sest ei tahtnud tankurit kauem kinni hoida ning soovis kontrollida mootori õlitaset. «Rääkisin pärast tankimist telefoniga ning soovisin osta tanklast ka muid autokaupu. Kuna sobivaid ei leidnud, väljusin tanklast ning sõitsin tasumata minema,» selgitas Martin.

Kütuse eest tasumata jätmine ei tulnud talle meelde enne, kui ta kahe nädala pärast politseist teate sai. Kiiruga vastas ta politseinikule ning maksis kütusefirmale oma võla ära. «Loomulikult on tegu minu veaga. Samas tuleb tõele aru anda ja tõdeda, et selliseid asju lihtsalt juhtub.» Tänaseks vaatab ta juhtunut juba läbi huumoriprisma ning püüab nüüd ilmutada suuremat tähelepanelikkust, et edaspidi selliseid ootamatuid intsidente ei juhtuks.

Olerexi pressiesindaja nentis, et sellist hajameelsust tuleb klientide puhul ette. «Suurem osa kõigist ärasõitudest ongi tingitud tähelepanematusest ja tavaliselt lahenevad need juhtumid kiiresti. Teavitame politsei juhtimiskeskust, kes võtab auto omanikuga ühendust,» täpsustas Maily-Maria Kiviselg.

Jaanus Pautsi sõnul tekib aeg-ajalt ka Statoili teenindusjaamades olukordi, kus klient unustab hajameelsusest kütuse eest tasuda ning tuleb siis mõne aja pärast tagasi arvet maksma.