Päästeameti nõuded tekitavad saarerahvas imestust

Kui mujal Eestis napib päästjaid madala palga tõttu, siis Kihnuson takistuseks nõue minna mandrile pooleks aastaks kooli. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kuigi Kihnus töökohti napib, on raske leida mehi päästekomandosse tööle, sest päästeamet soovib, et mehed läheksid pooleks aastaks mandrile koolitusele.

«Praegu on süsteem selline, et tulevane päästja peab minema kuueks kuuks Väike-Maarjasse (päästekooli - toim) õppima, aga kes jätab pooleks aastaks oma kodu maha,» rääkis Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Tema sõnul võiks kohalik päästekomando meeskonnavanem mehed saarel välja koolitada, kuid päästeamet ei luba erisusi teha ja nõuab Väike-Maarjas õppimas käimist. 

«Põhjendus oli, et muidu seotakse inimene liialt väikesaartega, aga selles asja idee ongi,» tõdes Saare. Samas on päästeamet hädas meeskonna komplekteerimisega, kuigi mehi oleks saarelt võtta küll. «Vahepeal oli üldse idee, et Kihnu võiks teha vabatahtlike komando, aga kui kõik lähevad välismaale tööle, siis kes tuleb siia Soomest tuld kustutama,» sõnas Saare.

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Heiki Soodla sõnul on ametil kohustus tagada kvaliteetne teenus, millest tulenevalt on kogu riigis kehtestatud ühtsed normid ja nõuded. Ametikohtadele esitatud nõuded on määratud siseministri määrusega ning selle järgi peab päästja omama kutseharidust või vastama päästja kutsestandardile kahe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

Soodla sõnul on päästja kutsenõuetele vastavaks saamiseks mitu varianti. «Esmalt on võimalik päästja haridus omandada päästekoolis, õppides kuus kuud kohapeal,» selgitas Soodla. Teise variandina on võimalik teha kutseeksam, mille tegemiseks kulub kaks kaheksatunnist päeva.

«Seega on päästjal võimalus omandada kutsekompetentsid iseseisvalt või ka komandopealiku abiga ja tõendada seda riikliku kutseeksamiga,» kinnitas päästeametnik. Tema sõnul on seega päästja väljaõpe võimalik omandada saarelt kahepäevase eemalolekuga.

«Küll aga on koolitustingimused ja -kompetentsid selles piirkonnas puudulikud. Seetõttu on kõige kindlam päästja hariduse omandamise viis siiski kool,» ütles Soodla.