Majanduslikult rasked ajad on seadnud löögi alla üha rohkemate inimeste vaimse tervise. Hapra psüühikaga inimestele hädavajalikku võimalust tööd teha ja end kasulikuna tunda pakub toetatud töö teenus.
Hapra psüühika puhul aitab toetatud töö
«On inimesi, kes elavad üle suure šoki nii, et ei jää püsivat häiret. Aga neidki, kelle vaimset tervist mõjutab suuresti ebaõnnestumine, lähedase kaotus vm emotsionaalne stress,» kinnitab MTÜ Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel.
Toetatud töö ja tugiteenused on märk arenenud ühiskonnast, nendib Koppel. Tema juhitava mittetulundusühingu suur sihtrühm on skisofreeniasse haigestunud inimesed, aga ka meeleoluhäiretega, Aspergeri või kerge autismi sündroomiga kliendid.
Hinnanguliselt avaldub skisofreenia umbes ühel protsendil elanikkonnast. Ravimite abil on võimalik seda haigust ohjes hoida, paljud ka paranevad. «Kes on äsja haigestunud, neile tundub, et kogu maailm variseb kokku. Meie projektis julgustavad tervenenud haigeid ja näitavad, et paranemine on võimalik!»
Töisesse tavaellu
Iseseisva Elu päevakeskuses Tartus käib inimesi, kes esialgu ei vajagi enamat kui suhtlemist ja kusagile kuulumise tunnet. «Tasapisi hakkame juttu tegema, kas klient ei tahaks tulla tööle,» selgitab Koppel.
Eesti esimene toetatud töö projekt – väike pesumaja – sai Maire Koppeli eestvedamisel ja Kanada suursaatkonna rahastamisel hoo sisse 14 aastat tagasi. Praegu töötavad Iseseisva Elu kliendid kunsti- ja õmblustoas, aga ka avatud tööturul.
Toetatud töökoht võimaldab käia ametis näiteks paar-kolm korda nädalas ja mõni tund päevas. Iseseisva Elu töötoas saab inimene kogemuse läbi ja liigse stressita aimu, kui palju ta tegelikult tööd teha jaksab.
«Me ei ole kunagi mänginud töötegemist, kõik tooted lähevad müüki ja kasutusele,» kinnitab juhataja.
Valminud tööde tellijate hulgas on nii eraisikuid kui ettevõtteid, aga ka näiteks sotsiaalministeerium, töötukassa ja keskkonnaamet. Kolm ärksa meelega naist MTÜst Puude müüvad erivajadustega inimeste toodangut laatadel ja ka interneti kaudu.
«Praegu kohtab väga harva mõistmatust stiilis «no kuulge, tervetelgi pole tööd». Kümne aasta eest oli aga üsna tavaline küsimus: ega erivajadustega inimestele ometi töö eest maksma pea?» vangutab Koppel pead. Samas nendib ta, et kurvaks teeb riigi suund panna ka sotsiaalhoolekanne kasumit teenima.