/nginx/o/2017/01/24/6273923t1h8985.jpg)
Ahto Lobjakas ütles Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et president Kersti Kaljulaid peaks võtma Kontrollikojast saadava hüvitise osas kindla seisukoha ning osaliselt hüvitisest loobuma.
Lobjaka sõnul peaks Kaljulaid 12 000-eurosest hüvitisest osaliselt loobuma (46)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt Euroopa seadusandlusele saab pisut üle 12 aasta Euroopa Kontrollikojas töötanud Eesti president Kersti Kaljulaid Kontrollikojalt hüvitist, mille suuruseks on umbes 12 000 eurot kuus ja mis lisandub tema 5200-eurosele presidendipalgale.
«Riigi poolt pakutav palk ei ole piisav teatavatele inimestele,» kommenteeris Lobjakas ning lisas, et tema hinnangul peaks Kaljulaid hüvitisest osaliselt loobuma. «Näitamaks, et ta ei ole seda ära teeninud võrreldes keskmise Eesti inimese, ärimehe, poliitikuga. Tal lihtsalt vedas tohutult omal ajal, et ta istutati selle positsiooni otsa.»
Lobjakas tõi välja, et presidendi ametikohaga kaasnevad kohustused ja moraalinõuded. «Mulle jääb mulje, et president näib meile andvat sõnumit, et sülle kukkunud raha tuleb ära kasutada. Kas Kersti Kaljulaid tunneb, et on 12 000 eurot lisaraha kuus kuidagi ära teeninud enda tänases positsioonis presidendina?»
Lobjaka sõnul võiks president olla Eesti Vabariigi suurim eeskuju. «Mida peaks arvama keskmine Eesti inimene, kes saab keskmist Eesti palka sellest, kuidas mõelda rahast, kuidas mõelda ühiskondlikust edust? Mida peavad arvama lapsed, väikesed Lisa Simpsonid, kes tahavad kunagi olla presidendid? Kui nad selle asja kulisside taha piiluvad, siis nad näevad, et kunagi sai üks noor naine väga hämara otsusega nii tähtsa koha peale.»
Eeskujuks Leedu kolleeg
Lobjakas märkis, et Leedu president Dalia Grybauskaite otsustas jätta pool oma ametipalgast jätta välja võtmata. Lobjaka sõnul peaks Kaljulaid võtma selge seisukoha. «Vähemalt tegema žesti, näitamaks, et ei ole tal moraalset väljateenitust selle raha osas.»
Andrus Karnau tõdes, et «mingil arusaamatul põhjusel on Euroopa Liidu institutsioonides töötavad inimesed liiga heldelt makstud.»
Ta lisas aga, et ei näe midagi halba selles, kui inimene on jõudnud kuhugi ametikohale, talle on ette nähtud seaduslik hüvitis ja ta seda kasutab. «Minu meelest on see selline kaksikmoraal, võltsmoraal või võltsvagadus, hakata nõudma, et olete olnud näiteks parlamendi liige, kuid ei tohi oma hüvitist vastu võtta, kuigi on seaduslik õigus selleks.»
Lobjakas tõstatas küsimuse, kas Kaljulaid ei peaks näitama eeskuju avaliku raha mitte raiskamises.
Karnau kordas, et talle meeldivad lahendused, kus poliitikud kasutavad hüvede saamiseks seaduslikke võimalusi. «Kas arvad, et Kaljulaid läheks kuritegelikule teele, kui ta ei saaks nii palju raha?» küsis Lobjakas vastu. «Võtame uue teema,» lõpetas Karnau.