/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/02/22/521945t1h09ee.jpg)
Riigikogu valimistel osalenud üksikkandidaadid oleksid pidanud saama parlamenti pääsemiseks valimisringkonnast olenevalt 4600-6400 häält.
Üksiküritajad saanuks parlamenti 4600-6400 häälega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksikkandidaat osutub riigikogu valimistel valituks, kui tema saadud häälte arv on võrdne või suurem kui valimisringkonna lihtkvoot, mis saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoodi suurus sõltub seega otseselt hääletamisest osavõtjate arvust.
Pühapäevastel valimistel oli lihtkvoot Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa hõlmavas valimisringkonnas 5858, Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 6461,18, Mustamäe ja Nõmme linnaosas 6310,25 ning Harju- ja Raplamaal 6236,21. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonnas oli lihtkvoot 5673, Lääne-Virumaal 5658,40, Ida-Virumaal 4672, Järva- ja Viljandimaal 5124,25, Jõgeva- ja Tartumaal 5759,57, Tartu linnas 5735,88, Võru-, Valga- ja Põlvamaal 5152,56 ning Pärnumaal 5031,88.
Valimistel osales rekordarv üksikkandidaate, kelle poolt hääletas kokku 15 885 inimest ehk 2,8 protsenti kõigist valijatest. Parlamenti ükski neist siiski ei pääsenud.
32 üksikkandidaadist tegi parima tulemuse Harju- ja Raplamaal kandideerinud Leo Kunnas, kes kogus 3269 häält ehk veidi üle poole vajalikust 6236,21 häälest. Haabersti , Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas kandideerinud Mart Helme sai 5858 vajalikust häälest 2467 ning Pärnumaal kandideerinud Mark Soosaar 5031,88 vajalikust 1874 häält. Üle tuhande hääle said ka Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital riigikokku pürginud Martin Helme (1753 6461,18 häälest) ning Järva- ja Viljandimaal kandideerinud Andreas Reinberg (1413 5124,25 häälest).
2007. aasta valimistel kogus seitse üksikkandidaati kokku üldse vaid 563 häält. 2003. aasta valimistel said üksikkandidaadid ühtekokku 2161, 1999. aastal 7058, 1995. aastal 1044 ja 1992. aastal 19.753 häält, kusjuures ka siiski ükski neist parlamenti ei pääsenud.
Kõige paremini läks üksikkandidaatidel 1992. aasta riigikogu valimistel, kus edukaim olnud Väino Viilup sai Ida-Virumaal kandideerides 5007 häält. Viilup oli selle tulemusega üle-eestilises võrdluses enim hääli saanud kandidaatide seas 14. kohal, ent isikumandaadist jäi tal ikkagi puudu 270 häält ja riigikogu liikmeks ta ei saanud.
Samas said 1992. aasta riigikogu valimistel isikumandaadi Tiit Made 4678 ning Rein Järlik 5220 häälega, ehkki nende nimekirjad – vastavalt Eesti Ettevõtjate Erakond ning Valimisliit Rohelised – jäid alla viieprotsendilise künnise piiri.