IRLi rasked valikud: Laari saatus, «poliitiline mõrv» ja muud vangerdused

Kui Reformierakond peaks tegema uue koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL), seisab viimastel ees mitu vägagi valusat valitsusvangerdust.

Kombineerima sunnib ühelt poolt ambitsioonikas Reformierakond, teisalt asjaolu, et erakonnas on vahepeal võimule tõusnud Res Publica tiib, kes jätkab nn kampsunite kõrvale tõrjumist.

Meedias on juba juttu olnud, et reformierakondlane Kristen Michal tahab saada hetkel Juhan Partsile kuuluvat majandusministri kohta, aga raskeid valikuid on teisigi.

Näiteks eeldavad mitmed Postimees.ee’d konsulteerinud poliitringkondadega kursis olevad inimesed peasekretär Ken-Marti Vaheri jõudmist valitsusse, nn kampsunite ridadesse kuuluva Tõnis Lukase ilmajäämist haridusministri kohast ja n-ö Laari küsimuse lahendamist.

Michali puhul on räägitud kahest võimalikust ametist – rahandus- või majandusminister. Ta ise kiikavat rohkem Juhan Partsile kuuluva majandusministri portfelli suunas ning peetakse võimalikuks, et ta selle koha suurema kauplemise tulemusena saab. Valitsusest lahkuvast Jürgen Ligist vabaks jääva teise võtmeministri, rahandusministri, portfell läheks sel juhul Juhan Partsile. Partsi puhul on räägitud ka siseministriks hakkamisest, kuid talle endale pakkuvat rahandus rohkem väljakutset.

Kes saab Lukase asemele?

Võib-olla valusaim otsus, mille IRL tegema peab, puudutab haridusministri positsiooni. Tõnis Lukas tegi küll valimistel Tartus kõva tulemuse (4807 häält), kuid tema magusat portfelli himustavat nii Reformierakond, kes tahab sellele kohale sokutada Rein Langi, kui tema enda partei teine leer.

Lisaks kuulumisele nn kampsunite sekka õõnestavad Lukase positsiooni erakonnas väidetavalt valimiskampaania ajal ilmnenud koostööprobleemid.

Samas peetakse reaalseks, et tasuta kõrgharidust lubanud IRL haridusministri portfellist ei loobu ning pigem saavad Lukasele saatuslikuks parteisisesed võimumängud, kui just Laar oma sõna maksma ei pane.

Lukase «poliitiline mõrv» on aga paljudele ahvatlev, kuna avaks ukse muudeks vangerdusteks valitsuses. Saaks ju panna haridusministrina tasuta kõrghariduse lubadust ellu viima Tartu Ülikooli eksrektori Jaak Aaviksoo, kes vabastaks nii kaitseministri tooli.

Laar kiikab Brüsselisse

Viimast on nähtud võimaliku maandumiskohana erakonna esimehele Mart Laarile. Laari nime on traditsiooniliselt seostatud enim välisministri kohaga, kuid arvestades seda portfelli hoidva Urmas Paeti Laaristki suuremat valimistulemust (10 779 vs 9 547 häält), on viimase ametisse jäämine üsna kindel.

Probleem on aga selles, et nii üllatav kui see ka pole, on IRLi valitsev Res Publica tiib huvitatud Laari valitsusse toomisest, kuid n-ö kampsunite sekka kuuluv Laar ise on sellele vastu. Respublikaanid tahaksid nimelt Laari käed rohkem siduda, et ta ka valitsusvastutust kannaks, mitte ei jääks mugavasse kõrvaltvaataja ja -kriitiku positsiooni.

Laari ümber ringlevad aga taaskord jutud Siim Kallase ametiaja lõppemisel Eesti järgmiseks eurovolinikuks kandideerimisest ja parema meelega valitsusest välja jäämise soovist. Seetõttu sahistatakse, et kaitseministriks võib tõusta hoopis Marko Mihkelson või varuvariandina Margus Tsahkna.

Kuhu maandub Vaher?

IRLi peasekretärile ja tegelikule juhile Ken-Marti Vaherile ennustatakse kas sise- või justiitsministri kohta. Esimesest jäi ta napilt ilma, kui Jüri Pihlist vabaks jäänud tool läks 2009. aastal Marko Pomerantsile, teist on ta aga pidanud varemgi.

Kuigi Vaheri isikusse suhtutakse Reformierakonnas vastumeelselt, tuleb Ansipil tõenäoliselt see mõru pill alla neelata.

Lihtne oleks siseministri portfell lihtsalt erakonna sees ringi mängida ehk tagandada Pomerants, kuid väidetavalt ihkavat Vaher ise rohkem justiitsministri kohta. See eeldab aga järjekordset portfellide vahetamist Reformierakonnaga.

Võrdväärne vahetuskaup saab siin olla teine n-ö jõuportfell ehk Pomerantsilt võetav siseministri koht, mille saaks oravad anda Keit Pentusele.

Lang ei saa ilma jääda

Mõra selles plaanis on asjaolu, et Rein Lang ei saaks sel juhul jätkata justiitsministrina ning nagu öeldud, jääks ilma ka oma teisest eelistusest ehk haridusministri kohast. Seega, kui talle just kolmandat mugavat maandumiskohta välja ei mõelda, võib Langiga seonduv kaardid taas segi lüüa ning panna Vaheri piirduma siseministri portfelliga.

Ühe hädavariandina on räägitud, et kultuuriministri koht läheks Reformierakonnas mitte Valdo Randperele, vaid Langile, kuid seda ei peeta eriti reaalseks.

Suhteliselt raskesti ennustatavaks peetakse põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ja regionaalminister Siim Kiisleri saatust.

On ju Reformierakond teinud ettepaneku nende ametikohad ühendada ning sel juhul peaks vähemalt üks kahest koha kaotama. Olgugi, et ta on rohkem nn kampsunite ridades, peetakse Seedri kangutamist keerulisemaks, pealegi oskab ta respublikaanide tiivaga suhteliselt hästi läbi saada.

Siinkohal on siiski oluline oodata ära erakondade programmikõnelused, millest sõltub, kas üldse läheb ministeeriumide liitmiseks ning kas haldusreform otsustatakse selle valitsuse ajal ära teha või jäetakse taaskord paremaid aegu ootama.

Reinsalu kui Nuti pantvang

Huvitav on ka tõik, et IRLi üks liidreid Urmas Reinsalu on sattunud veidi ebamugavasse olukorda. Tema põhivaldkond – sotsiaalia – on ootamatult hästi hakkama saanud reformierakondlase Hanno Pevkuri haardes, kuid Reinsalul on raskusi ka ülejäänud ministrikohtadele minemisega.

Konks peitub nimelt selles, et Reinsalu valitsusse minekul pääseks riigikokku Mart Nutt, kes kuulub nn kampsunite ridadesse ja võiks nõrgestada keskkontori kontrolli erakonna riigikogu fraktsiooni üle.

Teisalt peetakse võimalust valitsusse pääseda siiski nii ahvatlevaks, et parlamendis seni üsna rahumeelselt käitunud Nutiga seonduv ei pruugi takistuseks saada. Iseküsimus on, millise hinnaga oleks Reformierakond valmis sotsiaalministri kohast ning Hanno Pevkurist loobuma.

Kokkuvõttes rõhutavad kõik poliitikavaatlejad ja poliitikud, kellega Postimees.ee on rääkinud, et taolised valikud on küll IRLis üleval, kuid lahendused veel lahtised ja sõltuvad paljus Reformierakonna kui läbirääkimiste eestvedaja eelistustest. Ei ole ju praegu täielikult välistatud seegi, et oravad leiavad ühise keele hoopis sotsiaaldemokraatidega, kellega samuti täna võimukonsultatsioone alustati.